Eliit: erinevus redaktsioonide vahel

Kui [[Läti]]s ja [[Leedu]]s saab rääkida eelneva režiimiga seotud inimeste jätkuvast tegevusest, siis Eesti puhul on ühise taustaga parlamendiliikmete proportsioon tunduvalt madalam. Samas tuleb meeles pidada, et Balti riikides oli [[Kommunistlik Partei|Kommunistliku Partei]] liikmeid 5-7 protsenti siin elavast [[rahvastik]]ust. Valdavaks nähtuseks oli vene rahvusest inimeste puudumine poliitilistelt positsioonidelt. Ka naiste osakaal parlamentides oli väike. Eesti parlamendis oli vaid 11 protsenti naisi, mis ei vastanud kaugeltki rahvastiku soolisele proportsioonile. Nõukogude ajal oli poliitilise eliidi vanus kõrge, põhjustades nö [[gerontokraatia]]t. Eestis keskmine vanus uues parlamendis oli 46 aastat. Steen järeldab parlamentides läbi viidud uurimuse põhjal, et [[Eesti]] eliit võrreldes Leedu ja Läti omaga kaldub olema noorem, enim [[linnastumine|linnastunud]] ja nad põlvnevad [[kõrgharidus]]ega ning kõrge sotsiaalse positsiooniga peredest. Stabiilse demokraatia väljavaade Balti riikides tundub olevat eriti sõltuv legitiimsete demokraatliku suhtumisega poliitiliste liidrite värbamisest.

 

[[Kategooria:Ühiskond]]