Diktaator (Vana-Rooma): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kinks (arutelu | kaastöö)
võetud artiklist diktaator
 
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
'''Diktaator''' oli ametikoht [[Vana-Rooma|Rooma vabariigis]].
 
Rooma vabariigi kõrgeimad ametiisikud olid [[konsul]]id. Neid oli 2kaks. Nad olid volitustelt võrdsed ja võisid teineteise otsuseid tühistada. Sõjalise hädaohu korral võidi aga nimetada ainuisikulineerakorralist võimutäiust omav diktaator, kellele mõlemad konsulid pidid kuuletuma. Tema käes oli ''de jure'' absoluutne võim, kuid tavaliselt ta seda ei kuritarvitanud. Diktaatori ametiaeg oli piiratud 6 kuuga, aga tavaliselt astus diktaator ise tagasi, kui hädaoht möödus.
 
Diktaatoreid nimetati vahel ka ilma sõjalise vajaduseta, puhtalt [[tseremoonia]]te läbiviimiseks.
8. rida ⟶ 7. rida:
Pärast [[Teine Puunia sõda|Teist Puunia sõda]] ei tunginud vaenlased tükk aega [[Itaalia]]sse, mistõttu diktaatoreid ei nimetatud. Kuid [[Sulla]] lasi end pärast kodusõda diktaatoriks nimetada, seejuures ilma võimuaja piiranguta. Diktaator oli ka [[Caesar]], algul 10 aastaks, aga hiljem lasi ta end eluks ajaks diktaatoriks nimetada.
 
Pärast Caesari surma kaotas [[Marcus Antonius]] seadusega diktaatori ameti. Seda seadust pole tühistatud ega rikutud. Edaspidi kasutati Roomas muid erivolitustega ameteid ja tiitleid, mäiteksnäiteks [[imperaator]] ja [[Augustus (lisanimi)|augustus]].