Novgorodi vabariik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
<table border="1
▲<table border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" align="right" style="margin-left:0.5em;" width="300px">
<caption><font size="+1">'''Новгородская земьля'''<br>'''Novgorodimaa'''</font></caption>
<tr><td style="background:#efefef;" align="center" colspan="2">
<table border
<tr><td align="center">[[
<tr><td align="center">[[Novgorodimaa lipp|Lipp]]</td><td align="center">[[Novgorodimaa vapp|Vapp]]</td></tr>
</table></td></tr>
<tr><td align=center colspan=2>[[Pilt:Novgorod1400.png|300px]]<br/>
▲colspan=2>[[Pilt:Novgorod1400.png|300px]]<br/>[[Novgorodimaa]], [[1400]]</td></tr>
<tr><td>[[Riigikeel|Õukonnakeel]]</td><td>[[Vanavene keel|Vanavene]]</td></tr>
<tr><td>[[Religioon]]</td><td>[[
<tr><td>[[Pealinn]]</td><td>[[Suur-Novgorod]]</td></tr>
<tr><td>[[Riigipea]]</td><td>[[Novgorodi vürst]]
<tr><td>[[Seadusandlik võim]]</td><td>[[Veetše|Novgorodi
<tr><td>[[Iseseisvus]]</td><td>[[
</table>
[[Pilt:Rus-1389.png|300px|thumb|Novgorodimaa, 1389]]
'''Novgorodi vabariik''' oli ajavahemikul [[1136]]–[[1478]] tänapäeva Loode-[[Venemaa]]l eksisteerinud [[riik]].
Novgorod oli [[Vene Suurvürstiriik|Kiievi-Vene suurvürstiriigi]] üks keskusi ja esimene pealinn, kuni [[Oleg]] viis [[882]] pealinna [[Kiiev]]isse. Siiski säilitas Novgorod suure tähtsuse. Kiievi-Vene suurvürst tavatses määrata [[Novgorodi vürst]]iks oma poegi.
Novgorod oli [[12. sajand]]i alguseks pärast [[Vene suurvürstiriik|Kiievi Vene suurvürstiriigi]] lagunemist kujunenud feodaalvabariikliku korraga linnriigiks. Tema tohutud, kuid hõredalt rahvastatud valdused ulatusid [[Valge meri|Valge mere]] ja [[Uural|Uuraliteni]].▼
▲
== Riigi juhtimine ==
Tõelisele demokraatlikule riigikorraldusele vääriliselt sõltus Novgorodi vabariigi riigijuhtimine vastavalt hetkel tugevamaks osutunud huvigrupist. Läbi aegade konkureerisid võimu pärast kolm huvigruppi: ▼
* 1. läänesuunaline ja [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] ja Lääne-Euroopa kaubandussidemete eelistajad, kes eelistasid vürstivalmistel [[Olegovitš]]ide suguvõsa ja [[Leedu Suurvürstiriik|Leedu Suurvürstiriigi]] päritolu [[vürst]]e, antud vürstide valikul oli mugav huvigrupile, see, et nad võõramaalastena ei suutnud reaalselt mõjutada Novgorodi kohalike jõudude vahekordi ning jätsid suure valikuvabaduse neid toetanud [[bojaar]]idele;▼
▲
* 2. "slavofiilid", kes ka omavahel omasid eriarvamusi valitavate vürstide eelistamises, [[Smolenski vürstiriik|Smolenski vürstiriigi]] [[Vladimir Monomahh]]i järglaste seast, kui rahumeelseid ja tasakaalukaid vürste, kes on suutelised vastu seisma [[Vladimir Jaroslavitš]]i despootlikele püüdlustele;▼
▲
*3. Kolmas huvigrupp eelistas aga [[Vladimiri suurvürstiriik|Vladimiri suurvürstiriigi]] [[Vladimir Monomahh]]i järglaste seast, oodates neilt kohalike bojaaride jõulist talitsemist.▼
▲
▲
Esimese kahe ja poole sajandi jooksul pärast iseseisvumist vahetus vürst rohkem kui 70 korda, mis tähendab, et keskmine ametiaeg oli üksnes mõni aasta. Ametiaja pikkus ei olnud kindlaks määratud. Tüüpiline oli see, et ametist tagandatud vürst valiti hiljem tagasi, mõni vürst (sealhulgas [[Aleksandr Nevski]]) oli vaheaegadega võimul neli korda.
▲Peale nendest huvigruppide esindajatest koosneva esinduskogu, valiti Novgorodi igapäevaelu haldamiseks rahvakogunemisel üks [[possadnik]], kes korraldas riigihaldust ja erakorraliste sündmuste (sõjategevus või vajadus erapooletu kohtumõistmise järele) korral kutsuti ning valiti rahvakogunemise poolt naabervürstiriikidest ajutine vürst.
== Sisevastuolud ==
Novgorodi vabariigi pika eksistentsi ajal oli tema koosseisus olevate territooriumite ning valitud vürstide vahel korduvalt vastuolusid, mille korral kokkukutsutud [[veetše]] võis otsustada valitud vürsti valitsusaja lõpetada ning asendada ta sobivama kandidaadiga.▼
▲Novgorodi vabariigi pika eksistentsi ajal oli tema koosseisus olevate territooriumite ning valitud vürstide vahel korduvalt vastuolusid, mille korral kokkukutsutud
Suurimaks Novgorodi vabariigiga seotud osalusriigiks oli Pihkvaga, kellele tihedad sidemed olid Novgorodile eluliselt vajalikud. Samas polnud aga Pihkvale alluvussuhted Novgorodiga rahuajal sugugi kasulikud. ▼
▲
[[Pilt:
== Riigi langus ==
Esimestel sajanditel pidas Novgorod oma peamiseks vaenlaseks Tveri vürstiriiki, kellega ta piirnes, ja Moskvat liitlaseks, sest neil oli Tveri näol ühine vaenlane. See seisukoht tugevnes, kui Moskva järjest tugevnes ja [[15. sajand]]il järjest endaga piirnevaid maa-alasid liidendas. Moskva eesmärk oli kõigi [[vene]] alade ühendamine ja Novgorod kui suurim konkurent oli tema peamine takistus. Moskva keskendus oma sõjaväe arendamisele, Novgorod pigem [[kaubandus]]ele, jättes sõjaväe nõrgaks.
Veebruaris [[1456]] sõlmiti [[Jaželbitsõ leping]], millega kogu Novgorodi [[välispoliitika]] allutati Moskvale ja [[Moskva suurvürst]] sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti Leedust kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. [[14. juuli]]l [[1471]] toimunud [[Šeloni lahing]]us purustas Moskva suurvürsti [[Ivan III]] 5 tuhande meheline sõjavägi Novgorodi umbes 30 tuhande mehelise sõjaväe. Ehkki lahing toimus kõigest 30 km kaugusel [[Ilmen]]ist, mille kaldal Novgorod asub, pöördus Ivan pärast võitu tagasi. [[1478]] vallutas Ivan lõpuks Novgorodi ja Novgorodimaa sai osaks Venemaa suurvürstiriigist. [1485]] liidendas Moskva ka Tveri, Pihkva püsis iseseisvana [[1510]]. aastani.
== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Novgorodi Vabariik]]
|