Rannarootslased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
Rannarootsi asustusalad, oma kõnepruugis [[Aiboland]], paiknesid peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Ainult rootsikeelsed alad olid [[Ruhnu]], [[Vormsi]], [[Osmussaar]], [[Noarootsi poolsaar]] ja valdav osa tänapäeva [[Noarootsi vald|Noarootsi vallast]].
 
Baltisakslased ja juudid olid sõdadevaheliselaastatel ajal1919-1940 Eestis ainsad [[kultuurautonoomia]]t omavad [[vähemusrahvus]]ed. Rannarootslaste kultuurautonoomia loodi 2007. a. alguses.
 
1943. ja 1944. aastal evakueerusid rannarootslased ninga ka muudel Eesti piirkondades elavad rootsi päritolu elanikud organiseeritult [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioon]]i eest neutraalsesse [[Rootsi]], milleks anti ka ametlikult [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|saksa okupatsioon]]ivõimude luba.
 
Rannarootslaste kultuurautonoomia Eestis loodi 2007. a. alguses.
 
==Rootsikeelsed kohanimed==
Ka tänapäeval kehtivad Eestis endistes rannarootsi asustuspiirkondades nii eesti- kui rootsikeelsed kohanimed. Sealjuures puuduvad näiteks Vormsi saare küladel eestikeelsed nimevasted.
 
*[[Noarootsi]] - ''Nuckö''
*[[Osmussaar]] - ''Odensholm''
*[[Ruhnu]] - ''Runö''
*[[Vormsi]] - ''Ormsö''
 
==Välisviited==