Andrei Kurbski: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
TaBOT-zerem (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Andrei''' Mihhailovitš '''Kurbski''' ([[vene keel|vene]] ''Андрей Михайлович Курбский'', [[poola keel|poola]] ''Andrzej Kurbski''; [[1528]]–[[1583]]) oli [[VeneVenemaa]] vürst ja [[Ivan IV]] lähikondlane, kes poliitiliste erimeelsutse pärast tsaariga emigreerus Venemaalt.
 
Kurbski kuulus [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite]] vürstisuguvõssa ([[Jaroslavli vürstiriik|Jaroslavli vürstiriigi]] vürstide [[suguvõsa]]harusse), olles seega [[tsaar]]i [[Ivan IV]] [[hõimlane]].
Kurbski kuulus [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite]] vürstisuguvõssa, olles seega [[tsaar]]i sugulane. [[1556]]. aastal sai temast Bojaaride Duuma (Nõukogu) liige. Umbes samal ajal sai temast ka üks Ivani olulisemaid väepealikuid ning [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal tegutses ta aktiivselt Kesk-Eesti laastamisel ning sealsete linnuste vallutamisel. [[1563]] sai temast [[Tartu]] esimene vojevood, ent [[1564]]. aastal läks ta tsaariga tülli ning siirdus [[Poola]] teenistusse. Kurbski reetmisest raevunud tsaar lasi pärast seda Tartu sakslastest kodanikud Venemaale küüditada, kahtlustades neid koostöös Kurbskiga.
 
[[1556]]. aastal sai Andrei Kurbskist [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] [[Bojaaride Duuma]] (Nõukogu) liige. Umbes samal ajal sai temast ka üks Ivani olulisemaid väepealikuid, kes osales 1649. aastal sõjaretkel Krimmi [[Krimmi khaaniriik|khaaniriigi]] vastu, Kaasani piiramisel ning [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal määrati pärast esialgset vene vägede sõjalist ebaedu vägede juhatajaks ning tegutses aktiivselt [[Liivi ordu]]ga peetud lahingute käigus Kesk-Eesti laastamisel ning sealsete linnuste vallutamisel.
{{vaata|Liivi sõda}}
[[1563]]. aastal sai temast vene vägede poolt vallutatud [[Tartu]] esimene [[vojevood]], ent [[1564]]. aastal läks ta tsaar [[Ivan IV]]-aga tülli ning siirdus [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigi]] ja kuninga [[Zygmunt II August]]i teenistusse. Kurbski reetmisest raevunud tsaar lasi pärast ja Tartu sakslastest kodanike poolset mässukatset Venemaale [[küüditamine|küüditada]], kahtlustades neid koostöös Kurbskiga.
 
Poola teenistuses sai Kurbskist samuti oluline väepealik, kes tegutses peamiselt Vene-vastaste rüüsteretkede organiseerijana. Ta sai endale mõisa [[Volõõnia]]s, kus elas oma elu lõpuni.