Tõlluste mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
7. rida:
[[1550]]. aastal sai mõisa omanikuks [[Saaremaa stiftifoogt]] [[Dietrich Behr]], kes mõni aasta hiljem omandas Sandla vakuses ka varem [[Tölsen]]ite suguvõsale kuulunud maavaldused. Valduste liitmisel kasvas mõis 30 [[adramaa]] suuruseks ning seda hakati Tölsenite järgi Tõllusteks (saksa ''Töllist'') kutsuma.<ref name="Pihtla"/>
 
Hiljem[[1561]], kuulusaastal kinkis [[hertsog Magnus]] Tõlluste mõismõisa koos [[Kuske karjamõis]]aga oma kammerjunkrule [[Johann von Taube]]dele′le põliseks, mõlemast soost järglastele pärusmõisaks<ref>[http://www.tollustetall.ee/?id=ajalugu Tõlluste talli koduleht]</ref>. Hiljem kuulus Tõlluste mõis [[Budde]]dele ning [[Ungernid]]ele. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel läks mõis [[Vietinghoff]]ide valdusse, kes [[1747]]. aastal rajasid mõisa peahoone.<ref name="Mõisaportaal">[http://www.mois.ee/saare/tolliste.shtml Tõlluste mõisast Eesti Mõisaportaalis]</ref>
 
[[1789]]. aastal omandas mõisa assessor ning hilisem [[Saaremaa maamarssal]] [[Georg Friedrich Von Saß]]. [[Saß]]ide kätte jäi mõis [[20. sajand]]i alguseni, misjärel sellest sai [[Sengbusch]]ide ja [[Nolcken]]ite [[legaatmõis]].<ref name="Pihtla"/>