Sirvikalender: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Et keegi ei arvaks, et aastate loendamine on toimunud pidevalt)
Resümee puudub
Kalendri kuunimed, pühad ja tähtpäevad ning kuuseisude kord lähtub maarahva pärimusest. Pühade–tähtpäevade valikul on reeglina jäädud nende juurde, mille maausuline tähendus ja tavad on teada. Erandiks näiteks [[tõnnipäev]] ([[7. detsember]]) või [[kolletamispäev]] ([[14. oktoober]]), mille kohta pole teada üldse mingeid tavasid.
 
Aasta jagamisel on aluseks võetud tavakalenderkristlik kalender 12 kuu ja 7–päevase nädalaga. Kuude nimed on võetud erinevatest murretest ja murrakutest. Teatavasti leidub maakeelseid kuunimesid rohkesti ja neid on kasutatud paiguti erinevalt. Näiteks sydakuuks on nimetatud nii jaanuari kui veebruari. Sirvikalendris on pakutud välja vaid üks võimalik valik maakeelseid kuunimesid.
 
28 aasta jooksul on sirve välja antud peamiselt käsitrükis (linool- ja siiditrükk, hiljem ka valguskoopiad). Viimastel aastatel on sirvid ilmunud trükis.
1534

muudatust