Meduus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+ pilt
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Sea nettles.JPG|thumb|Meduusid]]
'''Meduus''' ehk '''millimallikas''' on teatud [[ainuõõssed|ainuõõssete]] suguline arengujärk ehk põlvkond. Vastavat sugutut arengujärku nimetatakse [[polüüp|polüübiks]]. Enamasti on meduus vagiilne (vabalt liikuv/hõljuv) ja polüüp sessiilne (kinnitunud).
 
Meduusid tekivad harilikult polüüpide [[pungumine|pungumise]] teel.
6. rida:
Meduus esineb ainuõõssete hõimkonna [[hüdraloomad|hüdra]]- ja [[karikloomad]]el.
 
Meduuside keha on läbipaistev ja see koosneb kausjast või kellukjast [[kummik]]ust ning kõlgust. Kummiku servaosadest lähtuvad [[kõrverakk]]udega varustatud [[kombitsadkombits]]ad. Üksnes väheste meduuside, näiteks [[portugali sõjalaevuke]]se kõrverakud on inimesele ohtlikud.
 
Meduusid suudavad natuke liikuda, lastes oma kummikusse vett sisse ja surudes kummikut kokku: vesi voolab kummikust tahapoole välja ja tõukab meduusi ettepoole. See töötab vaikses vees, aga pinnahoovuste ja tormide vastu meduus ei saa. Sageli, ka Eestis, heidab torm tuhandete kaupa meduuse kaldale.
 
[[Läänemeri|Läänemeres]] võib kohata [[meririst]]i meduusi arengujärku.
 
Meduusi nimetus pärineb [[antiikmütoloogia]]st, kus [[Medusa]] oli koletis, kelle juusteks olid [[madu|maod]]. Kõik, kes Medusat nägid, muutusid [[kivi]]ks. Meduusi kummiku küljest langevad kombitsad hõljusid vees umbes samamoodi kui juuste asemel olevad maod võiksid õhus liikuda.
 
== Vaata ka ==