Redaktsioon: 8. märts 2010, kell 00:05 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 076 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. märts 2010, kell 13:24 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 076 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Brest-Litovski rahuleping''' oli [[rahuleping]], mis kirjutati alla [[3. märts]]il [[1918]] Brest-Litovskis (nüüd [[Brest]], [[Valgevene]]) ~~Venemaa~~[[Vene SFNV]] ja [[~~Keskriigid~~Nelikliit\|~~Keskriikide~~Nelikliidu]] vahel, Venemaa [[Esimene maailmasõda\|Esimesest maailmasõjast]] väljumise kohta. ~~See~~Selle ~~leping~~[[Nõukogude ~~andis~~Venemaa]]le pealesunnitud rahulepingu tingimustel kinnitas ka ~~bolševikele~~[[Nõukogude Venemaa]] [[koalitsioon]]ivalitsus ~~võimaluse~~ajutiselt [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Ukraina]], [[Leedu]] ja [[Poola]] ~~isesisevuse kinnitamiseks~~isesisevumist. [[27. august]]il [[1918]]. aastal sõlmisid [[~~Venemaa~~Vene SFNV]] ja [[Saksamaa keisiriik]] Brest-Litovski rahulepingu [[Berliin]]i kolmes osast koosneva täienduslepingu: * poliitilise * rahandusliku ja 18. rida: Brest-Litovski rahulepingule kirjutasid alla: '''[[Saksamaa Keisririik]]''' 35. rida ⟶ 34. rida: '''[[Ottomani impeerium]]''' Tema Kõrgeausus Ibrahim Khaki Paša, Tema Kõrgeaususe sultani täievoliline saadik Berliinis, endine suurvesiir, Ottomani impeeriumi Senati liige, Tema Kõrgeausus Zekhi Paša, ratsaväekindral, Tema Kõrgeaususe sultani kindraladjutant ja Tema Kõrgeaususe sultani sõjaline volinik Saksamaa Keiserliku Kõrguse juures,. ===[[Nõukogude Venemaa]] === 51. rida ⟶ 50. rida: Vene delegatsiooni juht [[Lev Trotski]] teatas seepeale, et Venemaa lahkub läbirääkimistelt jätkamata sõda ja tegemata rahu. Selline avaldus jättis sakslastele vabad käed edasiseks tegutsemiseks. Vastavalt ultimaatumis määratud päevale läks [[18. veebruar]]il [[1918]] Saksa rinne idasuunas liikuma ja venelaste revolutsioonilisest korratusest haaratud väed taganesid. ===Brest-Litovski rahulepingu tulemused Eestile=== [[21. veebruar]]il andis Saksa idarinde väejuhatus Venemaale teise ultimaatumi, milles nõudis Vene vägede lahkumist [[Ukraina]]st, [[Soome]]st, [[Läti]]st ja [[Eesti]]st. Sakslased nõudsid territooriume kuni [[Narva jõgi\|Narva jõeni]]. Ultimaatumis anti aega 48 tundi vägede väljaviimiseks, kolm päeva rahulepingu sõlmimiseks ja kaks nädalat selle ratifitseerimiseks. [[24. veebruar]]il võttis Venemaa ultimaatumi tingimused vastu, neil tingimustel oligi Venemaa sunnitud Balti kubermangud sakslastele üle andma.

Brest-Litovski rahuleping: erinevus redaktsioonide vahel