Pikoloflööt: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 774 baiti ,  12 aasta eest
inglisvikist
(inglisvikist)
}}
 
'''Pikoloflööt''' ([[itaalia keel|it. k.]] ''flauto piccolo'' 'väike flööt') on [[puhkpillpuupuhkpill]], [[flööt|flöödi]] "väikeveli". Välimuselt sarnaneb ta suurele flöödile, kuid on sellest pisem ning ulatuselt kõrgem. Pikoloflöödi [[kõlavärv]] on särav, terav ja kõrges registris kiledavõitu.
 
Välimuselt sarnaneb ta suurele flöödile, kuid on sellest pisem ning ulatuselt kõrgem. Pikoloflööt kõlab [[oktaav]] kõrgemalt kui noodis kirjas. Pikoloflöödi [[kõlavärv]] on särav, terav ja kõrges registris kiledavõitu.
 
Algselt oli pikoloflööt valmistatud [[puit|puust]], tänapäeval valmistatakse neid lisaks veel näiteks [[hõbe]]dast või [[plastik]]ust.
 
Üks varasemaid teoseid, kus kasutati pikoloflööti, oli [[Ludwig van Beethoven]]i [[5. sümfoonia (Beethoven)|5. sümfoonia]], kus pikoloflööt mängib viimases, neljandas osas.
 
Pikoloflöödile on kirjutanud [[instrumentaalkontsert]]e [[Lowell Liebermann]], Sir [[Peter Maxwell Davies]], [[Bruce Broughton]], [[Valentino Bucchi]], [[Egil Hovland]], [[Guus Janssen]], [[Daniel Pinkham]]. [[Graham Waterhouse]] on kirjutanud [[kvintett (žanr)|kvinteti]] pikoloflöödile ja [[keelpillikvartett|keelpillikvartetile]].
 
[[Kategooria:Puhkpillid]]
124 998

muudatust