Aleksandr Pepeljajev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
sõnu linkideks
1. rida:
'''Aleksandr Pepeljajev''' (Александр Пепеляев) on [[Venemaa|Vene]] tantsuteatri [[lavastaja]], kes pälvinud viimasel kümnendil olulist rahvusvahelist tähelepanu. Tema "[[Luikede järv]]" [[Von Krahl]]iKrahli teater|Von Krahli teatris]] (koos [[Peeter Jalakas|Peeter Jalakaga]]) võitis [[2004]]. aastal [[USA]] nimeka [[Bessie]] preemia.
{{toimeta}}
 
[[23. september|23. septembril]] [[2005]] esietendus teatris [[NO99]] Pepeljajevi lavastatud [[Anton Tšehhov]]i ainetel "[[Kirsiaed]]" [[Lavakunstikool]]ilavakunstikooli 22. lennuga. Pepeljajev on Vene kirjandusklassikaga varemgi teatris tegelenud. 2004. aasta kevadel tõi ta lavale Tšehhovi "[[Kolm õde]]" Lavakunstikoolilavakunstikooli 21. lennuga., 2005. aasta kevadel [[Soome Teatriakadeemia]] tudengitega lavastuse "Idioodid" [[Fjodor Dostojevski]] järgi.
'''Aleksandr Pepeljajev''' (Александр Пепеляев) on [[Vene]] tantsuteatri lavastaja, kes pälvinud viimasel kümnendil olulist rahvusvahelist tähelepanu. Tema "[[Luikede järv]]" [[Von Krahl]]i teatris (koos Peeter Jalakaga) võitis [[2004]]. aastal [[USA]] nimeka [[Bessie]] preemia.
 
Pepeljajev on rõhutanud, et klassika puhul huvitavad teda mittetraditsioonilise lavastamise viisid, mil moel on võimalik neid lavastada mittetraditsiooniliselt ja näidatanäidates seega, et need tekstid on suuremad, kui kinnistunud arvamused lubavad oletada.
23. septembril 2005 esietendus teatris [[NO99]] Pepeljajevi lavastatud [[Anton Tšehhov]]i ainetel "[[Kirsiaed]]" [[Lavakunstikool]]i 22. lennuga. Pepeljajev on Vene kirjandusklassikaga varemgi teatris tegelenud. 2004. aasta kevadel tõi ta lavale Tšehhovi "[[Kolm õde]]" Lavakunstikooli 21. lennuga. 2005. aasta kevadel [[Soome Teatriakadeemia]] tudengitega lavastuse "Idioodid" [[Fjodor Dostojevski]] järgi.
 
Usutluses "[[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehele]]" on Pepeljajev ütelnud: "Kirjandus jääb minu jaoks alati vormi, stiili, kontseptsiooni ja atmosfääri allikaks ning see eiega saa kunagi ümberjutustuse objektiks. Kui rääkida väga üldiselt, siis teatris näib mulle kõige huvitavam ja sisukam mitte see, mida öeldakse, vaid see, mida nähakse. Just selles seoses on mul huvitav teatriga tegelda. Teadmaks, et [[Othello]] kägistas oma noore naise, ei ole vaja minna teatrisse. Piisab sellest, kui osata lugeda või käia kas või kooli kirjandustundides. Kunstiline tekst erineb ajalehetekstist."
Pepeljajev on rõhutanud, et klassika puhul huvitavad teda viisid, mil moel on võimalik neid lavastada mittetraditsiooniliselt ja näidata seega, et need tekstid on suuremad, kui kinnistunud arvamused lubavad oletada.
{{täienda}}
 
Usutluses [[Eesti Päevalehele]] on Pepeljajev ütelnud:
"Kirjandus jääb minu jaoks alati vormi, stiili, kontseptsiooni ja atmosfääri allikaks ning see ei saa kunagi ümberjutustuse objektiks. Kui rääkida väga üldiselt, siis teatris näib mulle kõige huvitavam ja sisukam mitte see, mida öeldakse, vaid see, mida nähakse. Just selles seoses on mul huvitav teatriga tegelda. Teadmaks, et Othello kägistas oma noore naise, ei ole vaja minna teatrisse. Piisab sellest, kui osata lugeda või käia kas või kooli kirjandustundides. Kunstiline tekst erineb ajalehetekstist."