Rula: erinevus redaktsioonide vahel

====Trukid====

Trukid on lauaga ning ratastega ühendatud. Tavaliselt tehtud alumiiniumist. Lauapoolset külge kinnitatakse 4 kruviga alusplaadi külge. Sealt edasi läheb 2 toru. Üks on ''kingpin'', mis hoiab tervet trukki koos. Teine aga on kohe kingpini kõrval, ja ta polegi plaadiga ühendatud. See osa aitab trukkidel keerata mõlemale poole. Trukke müüakse poodides enamasti paarikaupa ja paari hind on 500-900 krooni.

Selleks, et rula sõidaks on rattaid vaja. Tänapäeval kasutatakse standardseid 100A 50-55mm suurusega rattaid. 100A näitab ratta kõvadust (mida väiksem, seda pehmem on ratas) ja 50-55mm näitab ratta diameetrit. Tänapäeval tehakse rattaid ''polüuretaanist''.

Rattaid müüakse ainult 4 kaupa ja hinnaks on 230 - 800 krooni.

Esimene grupp, kes tegi rulatamise ajaloos mitu evolutsiooni on ''Z-Boys'', Venice CA-st. Ning ka omad tänud tuleb avaldada [[1980]] ''Bones Brigade'' tiimile, kes suutsid oma hämmastavate videodega tuua rulakultuuri massideni.

 

Esimeses generatsioonis valitsesid savirattad ning laudu pidi ise tegema, ehk saagima nurgad jms. välja. Sellel ajal oli rula kvaliteet väga halb. Savirattad panid rula automaatselt seisma, kui vastu kõige väiksemadki kivi sõitsid. Tänapäeval on laagrid kestade sees, tol ajal veel kestades ei olnud. Kui üks laager sõidu ajal välja tahab lennata, jääb see suure tõenäosusega ratta vahele kinni ning jällegi toimub järsk pidurdus. Rulataja muidugi kukkus rulalt maha, nagu kaltsunukk. Spetsiaalseid rulatrukke polnud ka saadaval, seega pidi ostma paar rulluiske ja sealt maha võtma trukilaadsed asjad.

Kuna tol ajal oli rulatamine nii ohtlik, siis see isegi keelati osades linnades ära. Aastal [[1965]] suri rulaindustratsioon täielikult välja ja sellega ka lõpetades esimese generatsiooni.

 

[[1970]]. aastal hakkas Frank Nasworthy tootma uuest materjalist rattaid, mis olid tehtud ''polüuretaanist''. Kuna rattad nüüd veeresid paremini ja haare oli ka hea, siis rula populaarsus aina tõusis. Firmad hakkasid rohkem investeerima uude kasvavasse sporti ning hakati tootma spetsiaalseid rattaid, trukke, laudu ja muud sellist. Kuna rulaosade kvaliteet kasvas, sai hakata ka uusi trikke leiutada. Kõige enam arendasid ''Z-boys'' nimeline grupp, kes viisid rulasõidu vertikaalsesse seina sõites kuive tühjasid basseine [[1976]]. aasta [[California]] osariigi põuas.

 

Kuna uued trikid olid enamasti ohtlikud hakkasid tolle aja ''skatepargi'', ehk rulapargi omanikud kindlustusega seotud süüdistusi saama. Sellega kaasnes massiline ''skatepark''ide kinnipanek ja [[1980]]. aastaks oli rulakultuur jälle välja surnud.

 

See generatsioon eksisteeris 80-ndatest kuni 90-ndateni. Uued rulafirmad hakkasid edendama oma kunsti. Tollel ajal olid põhilised obstaaklid ''vert'' rämbid. ''Vertramp'' või ''verträmp'' on hobuserauakujuline, ent keskelt on lahti tõmmatud ja horisontaalset pinda vahele pandud. Sõna ''vert'' tuleb vertikaalist, kuna rambi ots on täpselt 90 kraadi maapinna suhtes.

[[1978]]. aastal leiutati trikk ''ollie'' Alan Gelflandi poolt. ''Ollie'' põhimõte on laud saada õhku ilma käsi kasutamata, ainult jalgu. See tagas ''vert''ides kõrgemaid hüppeid, ehk ''air''e.

Kolmanda generatsiooni lõpp on 90-ndate algus maailma majanduslanguse tõttu.

 

Tänapäeva lauakuju juures domineerib trikk ''ollie''. Enamik laudadest on 7.5 - 8 toll laiad. Tehakse ka lastele laudu laiusega 6.5-7.5 tolli ning ikka tehakse ka ''vert''rulalaudu, mille laiused on 8 - 9 tolli vahepeal.

[[Pilt:Skateboarder.jpg|thumb|Slide (Frontside Lipslide)]]