Erinevus lehekülje "Fermionid" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 132 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
'''Fermionid''' on [[osakesedpoolarv]], milleulise [[spinn]] ei oleiga [[täisarvosakesed]]. FermionideKõigil spinn on poolarv (st.tuntud [[harilik murd]], mille [[lugeja (matemaatika)fundamentaalosake|lugeja]] on [[paaritu arv]] ja [[nimetaja]] on 2). [[Fundamentaalosake|Fundamentaalsetelfundamentaalsetel]] fermionidel on spinn alati 1/2.
 
Fermionid alluvad [[Fermi-Diraci statistika]]le. Selle olulisim omadus on, et eristamatute fermionide vahel kehtib [[Pauli keeluprintsiip]]. Nende [[olekufunktsioon]] on asümmeetriline (ei ole [[invariantsus|invariantne]] ruumiteisenduste suhtes, sest pööramisel 360 kraadi võrra muudab ta märki).
Fermionide nimetus tuleneb [[itaallased|itaalia]] [[Füüsika|füüsiku]] [[Enrico Fermi]] nimest.
 
== Üldine kirjeldus ==
 
Fermioni kõige olulisemolulisim omadus ongion allumine [[Fermi-Diraci statistika]]le, mis tähendab, et nende vahel kehtib [[Pauli keeluprintsiip]]. See tähendab, et kaks fermioni ei saa olla samas [[kvantolek]]us. Seda saab ka sõnastada, et samas ruumipiirkonnas (piirkonnas, milles kahe fermioni [[lainefunktsioon]]id kattuvad) ei saa kaks fermioni olla samas [[energeetiline olek|energeetilises olekus]]. Selle põhimõtte tuntuimaks näiteks on [[elektron]]ide paiknemine [[aatom]]i [[Elektronkate|elektronkattes]]. Elektronid ei saa koguneda kõik ümber [[aatomituum]]a, vaid iga järgmine elektron peab asuma ühe ühiku võrra kõrgemas energeetilises olekus. Selle tõttu jagunevad elektronid elektronkattes [[elektronkiht]]ide, [[alamelektronkiht]]ide ja [[aatomorbitaal]]ide vahel.
 
Pauli keeluprintsiip annab fermionidest koosnevale ainele tema [[kõvadus]]e. Kui Pauli keeluprintsiipi ei oleks, siis võiks maakera teoreetiliselt kokku vajuda üheks punktiks. Seega nimetatakse fermione mõnikord [[aine]] koostisosadeks ja [[boson]]eid (mis võivad ühte punkti koonduda) nimetatakse [[jõud|jõu]] ehk [[kiirgus]]e koostisosadeks.
 
== Fundamentaalsed fermionid ==
 
[[Fundamentaalosake|Fundamentaalsed]] fermionid on praegu teada olevalt aine vähimad osakesed. Nende [[spinn]] on alati 1/2. Fundamentaalsed fermionid jagunevad [[lepton]]iteks ja [[kvark]]ideks.
 
 
==Liitosakestest fermionid==
 
Tuntuimad [[liitosake]]stest fermionid on [[barüon]]id, mis koosnevad kolmest [[Kvark|kvargist]]. Liitosakeste puhul määrab liitosakese [[spinn]]i (mis on aditiivne [[kvantarv]]) koostisosade spinnide summa. Kui näiteks [[prooton]]i ja [[neutron]]i spinn on 1/2, siis näiteks [[deltabarüonid]]e spinn on 3/2.
 
4520

muudatust