Carl Wilhelm Scheele: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
5. rida:
Scheele sündis [[Saksamaa]]l [[Pommer]]is, mis kuulus tollal Rootsile. 15-aastasena sai temast apteekriõpilane Rootsis. Ta töötas apteekri ja apteegijuhatajana [[1770]]. aastani [[Stokholm]]is, siis [[1775]]. aastani [[Uppsala]]s ja hiljem [[Köping]]is, loobudes ülikooli õppejõu kohast, mida talle pakkus isegi [[Preisi]] kuningas [[Friedrich Suur]].
Scheele oli [[18. sajand]]i tuntud [[eksperiment]]aator. Ta avastas [[1772]] hapniku ("tuliõhu"), sai [[1773]] [[lämmastik]]ku ja tegi kindlaks, et [[õhk]] on kahe komponendi segu, kuid ei suutnud koostist määrata. Ta avastas või valmistas [[baarium]]i, [[kloor]]i ja [[mangaan]]i ([[1774]]), [[molübdeen]]i ([[1778]]) ja [[volfram]]it ([[
Koos teiste teadlastega töötas ta välja [[fosfor]]i saamise meetodi [[luu]]dest ja avastas [[süsi|söe]] võime siduda [[gaas]]e. Ta viitas esimesena võimalusele, et [[raud|raual]], [[vask|vasel]] ja [[elavhõbe]]dal esinevad ühendeis erinevad [[oksüdatsiooniaste|oksüdatsiooniastmed]].
Oma ainsa raamatu "''Chemische Abhandlung von der Luft und dem Feuer''" ("Õhu ja [[tuli|tule]] keemiline käsitlemine") avaldas ta [[1777]]. Selles kirjeldaski ta hapniku saamist, kuid [[
Carl Wilhelm Scheele oli [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia|Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia]] liige.
|