|
'''IPv6''' (''InternetiProtokoll,Internetiprotokolli versioon 6''), kutsutud kaehk "uue põlvkonna" InternetiprotokolliksInternetiprotokoll ([[inglise keel]]es '''IPng''', ''Internet Protocol Next Generation'') on andmesideprotokoll, mis on loodud asendamaks praegusel ajal üldkasutatavatüldkasutatava [[IP -protokoll]]i, milleks on [[IPv4]] asendamiseks.
Põhiline stiimulPõhjuseks uue Internetiprotokolliinternetiprotokolli väljatöötamiseks tekkisoli vajadusestvajaduses suurema arvu IP-aadresside järele. Kuna esialguEsialgu jagati aadresse pillavalt ja. IPv4-aadress iseenesest on kaheastmeline (võrgu aadress ja [[host]]i aadress), siis on hakanudning IPv4 32-bitine aadressiruum on hakanud ammenduma. 2 astmel 32 tähendab küll üle 4 miljardi aadressi, kuid nende ebatõhus kasutamine on viinud IP-aadresside lõppemisele. Mõeldi küll välja mitmeid ajutisi lahendusi, milledestmillest levinumakslevinuim on olnud [[NAT]] (Network Address Translation), millekuid kasutamine võimaldab ajutiselt leevendada aadressiruumi probleemi,see toob see siiski kaasa teisi puudusi, milledestmillest suurim on võimaluse puudumine otse avalikust võrgust ühenduseühendus loomise võimaluse puudumineluua.
IPv6 on nendest puudustest vaba. Selle aadressid on pikemad ning nende formaat on teine. Kasutatav 128-bitine aadress lubab teoreetiliselt anda aadresse 2 astmel 128-le seadmele, mis on võrreldamatult rohkem kui näiteks isegi liivateri maailmas on (üle 100.000.000.000.000.000 (saja miljoni miljardi) aadressi maakera iga ruutmillimeetri kohta). Nii suur hulk võib tunduda küll pillamisena, kuid nii näis see ka mitukümmend aastat tagasi 32-bitise aadressiga. Samuti lihtsustab uus protokoll mitmeid marsruutimisega seotud probleeme. Üheks lihtsustumise põhjuseks on fikseeritud pikkusega IP-paketi [[päis]]e kasutuselevõtt, mis kiirendab pakettide töötlemist ning parandab marsruuterite jõudlust. ▼
▲IPv6 on nendest puudustest vaba. Selle aadressid on pikemad ningja nende formaatvorming on teine. Kasutatav 128-bitine aadress lubab teoreetiliselt anda aadresse 2 astmel 128-le seadmele, mis on võrreldamatult rohkem kui näiteks isegi liivateri maailmas on (üle 100.000.000.000.000.000 (saja miljoni miljardi ) aadressi maakera iga ruutmillimeetri kohta). Nii suur hulk võib tunduda küll pillamisena, kuid nii näis see ka mitukümmend aastat tagasi 32-bitise aadressiga. Samuti lihtsustab uus protokoll mitmeid marsruutimisega seotudmarsruutimise probleeme. ÜheksÜks lihtsustumise põhjusekspõhjus on fikseeritud pikkusega IP-paketi [[päis]]e kasutuselevõtt, mis kiirendab pakettide töötlemist ningja parandab marsruuterite jõudlust.
==IPv6-aadress==
IPv6-aadressid on pikemad ja nende formaat on teine. Praegune IPv4 aadress koosneb neljast kümnendnumbristtäisarvust vahemikus 0–255, mis on eraldatud punktidega üksteisest eraldatud (näitnäiteks 195.10.0.213). IPv6-aadresse jagatakse kirjutamisel tavaliselt 16-bitisteksbitiste rühmadeksrühmadena, eraldades need kooloniga. IPv6-aadresse kirjutatakse [[kuueteistkümnendsüsteem]]is (näiteks 2002:EF9A:1FFF:93:FEB0:0:0:2ADF). Sellisel kujul aadresse saab välja anda tohutult palju. IPv6-aadresse saab lühendada kindlate reeglite järgi: iga grupi eest võib nullid ära jätta ja suurema hulga nulle võib asendada topeltkooloniga (kuid seda ainult ühe korra, sest muidu pole võimalik enam esialgset aadressi taastada).
IP-aadresside paremaks haldamiseks jagatakse aadress võrguosaks ningja [[host]]i osaks. Sisse tuleb uut tüüpi aadress –, [[klastriaadress]] – selleks, et tähistada võrgu mingit topoloogilist piirkonda. IPv6 korral saab iga klient enda käsutusse terve 64-bitise võrgu. Väiksemateks osadeks seda enam ei jagata.
IPv6 aadressi ei pea seadmele andma käsitsi, vaid seda saab tuletada näiteks Etherneti [[MAC aadress]]ist. Vahendid selliseks IP-aadresside seadistamiseksseadmiseks on kõik juba IPv6 protokolli sisse ehitatud.
Võrreldes IPv4-ga on IPv6-e päise[[päis]]e struktuur oluliselt lihtsustunud. Paljud väljad on tehtud mittekohustuslikuks ningja osadestosast isegi loobutud. Kuigi aadressi pikkus muutus oluliselt, on IPv6-päise pikkus ainult poole suurem IPv4 omast. Mittekohustuslikud väljad on paigutatud eraldi päisesse, mis moodustatakse ainult vajaduse korral.
==Mobiilsus==
Mobiilsus on peamisekspeamine põhjusekspõhjus, miks mobiilitootjad eesotsas [[Nokia]]ga toetavad IPv6 kiiret kasutuselevõttu. Mobiilsus oli ühtlasi üks peamisi nõudeid uue protokolli disainimiselprojekteerimisel. Juba varstiVarsti peaks areng jõudma niikaugele, et igal mobiiltelefonil onolema oma IP-aadress, mis tänapäevase IPv4 aadressivahemiku juures oleks lihtsalt võimatu. Mobiilsete seadmete toetuseks vajaliku protokolli – [[Mobile IP]] – realiseerimine on kohustuslik igale IPv6 protokolli realisatsioonile. Seepärast on IPv6 protokollis kohe sees vahendid [[roaming]]uks erinevate võrkude vahel ja võimalus liikuda ühest võrgust teise.
==Turvalisus==
VeelIPv6 üksprojekteerimisel vägaoli oluline nõudmine IPv6 disainimisel oli turvalisus. Kui IPv4 toetab turvalisust ainult kõrgematel tasemetel (rakenduste vahel), siis IPv6 realisatsioonis on kohustuslik [[IPsec]] (IP Security) kohustuslik osa. IPsec võimaldab turvalist sidet, tagades liikluse [[autentimine|autentimise]], [[krüpteerimine|krüpteerimise]] ningja pakkimise. IPv6 rakendamise seisukohalt on väga oluline, et kõik rakendused saavad kasutada krüpteerimistkrüptimist, ilma et midagi ümber programmeerima peaks, ningja reeglid saab paika panna juba hostidele, mitte konkreetsetele rakendustele. Autentimine tagab, et vastuvõetud [[andmesidepakett|pakett]] oli ikkagi saadetud selleltsamalt aadressilt, mis on kirjas päises, ja eiega võimalda mujalt saabunud kahtlaste pakettide vastuvõtmist. Krüpteerimine agaKrüptimine tagab, et asjassepuutumatutelkõrvalised osapooltelisikud ei ole võimaliksaa sidet pealt kuulata või õigemini, et sellest pole võimalik aru saada. Turvalisuse aspektid pannakse kirja lisapäisesse, mis järgneb IP-päise põhiosale.
==Kokkuvõte==
Üleminek IPv6-protokollile IPv6 ei saa olemaole lihtne ja võtab kindlasti aega. IPv6 peaksasendab IPv4 aegamööda asendama IPv4-a, kuid mitmeteksmitmeks aastateksaastaks jäävad nad veel kooskõrvuti eksisteerima. Kindlasti ei saa kõik praegu kasutuses olevad süsteemid omama IPv6 tuge. Üleminekuperioodil kasutatakse IPv6 aadressist ainult 32-bitist osa, et oleks võimalik protokollidevahelisi teisendusi teostavatesaaks marsruuteriteteostada [[marsruuter]]ite abil kahe standardi kooseksisteerimine.
Praegu saavad tavainterneti kasutajad uue põlvkonna Internetti kasutada läbi virtuaalse tunneli. Ka Eesti suurematel teenustepakkujatel on oma IPv6 testvõrgud olemas.<ref>http://www.aripaev.ee/1974/rubr_artiklid_197306.html</ref>
| 