Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
'''Suusatamise maailmameistrivõistlused''' on [[põhja suusaalade maailmameistrivõistlused]], kus võisteltakse [[murdmaasuusatamineMurdmaasuusatamine|murdmaasuusatamises]], [[suusahüppedSuusahüpped|suusahüppetes]] ja [[kahevõistlussuusakahevõistlus]]es (suusahüpped ja murdmaasuusatamine). Neid alasid nimetatakse ka põhja suusaaladeks. Suusatamise maailmameistrivõistlusi korraldab [[Rahvusvaheline Suusaföderatsioon]] (FIS). Tänapäeval toimuvad maailmameistrivõistlused iga 2 aasta tagant. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti [[1925]]. aastal [[Johannisbad]]is [[Tšehhoslovakkia]]s. Kuni [[1980. aasta taliolümpiamängud]]eni loeti ka [[taliolümpiamängud]]el kavas olnud põhja suusaalad maailmameistrivõistlusteks.
 
[[1925]].a. tehti algust niinimetatud FIS-i meistrivõistlustega meestele, millised [[1937]].aastast hakkasid kandma ametlikult maailmmeistrivõistluste nimetust ning ka varem peetud samalaatsed võistlused tunnistati tagantjärele MM-võistlusteks. Kuni [[1939]].aastani peeti murdmaasuusatamise MM-i igal aastal. Taliolümpiamängude aastail MM-võistlusi eraldi ei korraldatud, [[1956]].aastal võeti vastu otsus arvestada olümpiamängude võistlusi suusatamises ühtlasi MM-võistlustena. Pärast Teist maailmsõda peeti MM-võistlused [[1950]]. aastal [[Lake Placid]]is([[USA]]). Seal otsustati ka, et edaspidi korraldatakse MM-võistlusi kord nelja aasta tagant.
 
Naissuusatajate esmakordne etteaste MM-võistlustel toimus [[1954]].a. [[Falun]]is, kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3x5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka [[NSVL]]-i suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmmeistriks [[Ljubov Kozõreva]], kes võitis 10 km ja kuulus 3x5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NL koondisse. Meestest hõivas suuusakuninga tiitli [[Vladimir Kuzmin]], võites 30 ja 50 km distatsid.
 
MM-võistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi moodustasid ehk venelane [[Alevtina Koltšina]] 7 kuldmedalit MM-delt ja [[Norra|norralane]] [[Gjermund Eggen]] (3 kuldmedalit [[1966]].a. MM-i).
 
Kuni [[1980. aasta taliolümpiamängud]]eni olümpial kavas olnud põhja suusaaladel oli ka maailmameistrivõistluste väärtus.
 
[[1982]].a. MM-il määrati kindlaks, et järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad [[1985]].a. ja siit alates iga kahe aasta järel.
 
== Seni toimunud maailmameistrivõistlused ==
17 503

muudatust