Erinevus lehekülje "Urmia järv" redaktsioonide vahel

Lisatud 1985 baiti ,  10 aasta eest
resümee puudub
P (robot lisas: hu:Urmia-tó)
[[Pilt:Lake_urmia.jpg|thumb|Urmia järve sateliidipilt]]
[[Pilt:UrmiaLake.jpg|thumb|Urmia väikseim saar [[Osmani rusikas]].]]
'''Urmia järv''' ([[pärsia keel]]es دریاچه ارومیه, ''Daryācheh-ye Orūmīyeh'', [[aserbaidžaani keel]]es ''Urmiya gölü'', [[kurdi keel]]es ''Gola Urmiyê'', [[armeenia keel]]es Ուրմիա լիճ) on äravooluta [[soolajärv]] [[Iraan]]i kirdeosas [[Ida-Aserbaidžaan|Ida-]] ja [[Lääne-Aserbaidžaan]]i provintside vahel kõrgusel 1275 m.
 
Järv kannab [[Lääne-Aserbaidžaan]]i provintsi keskuse [[Urmia]] nime. Urmia ei asu järve kaldal, vaid sellest üle 10 km eemal. Järve kaldal ei olegi ühtki asulat. Urmia järv ise on Lääne- ja [[Ida-Aserbaidžaan]]i piiril.
Järve suurim pikkus on umbes 140 km, laius umbes 55 km. Keskmine sügavus on 5 m, suurim sügavus kuni 16 m. Järve pindala on umbes 4868 km²<ref>[http://www.sci.org.ir/portal/faces/public/sci_en/sci_en.Glance/sci_en.land Iraani Rahvuslik Statiistikaportaal]</ref>, järves on 102 saart.
 
Järve suurim pikkus on umbes 140 km, laius umbes 55 km. Keskmine sügavus on 5 m, suurim sügavus kuni 16 m. Järve pindala on umbes 4868 km²<ref>[http://www.sci.org.ir/portal/faces/public/sci_en/sci_en.Glance/sci_en.land Iraani Rahvuslik Statiistikaportaal]</ref>, järves on 102 saart.
Vee soolsus on kõrge: 150–230 ‰. Kala järves puudub, esinevad väikesed [[vähilaadsed]].
 
Järves on 102 saart. Suuruselt teisele saarele [[Kaboudi]]le on maetud [[Tšingis-khaan]]i pojapoeg [[Hulagu-khaan]], kes rüüstas [[Bagdad]]i.
 
Vee [[soolsus]] on kõrge: 150–230 ‰150–230‰. Kala järves puudub, esinevad väikesed [[vähilaadsed]].
 
Järv on laevatatav.
 
Rändlinnud ([[pelikan]]id, [[flamingo]]d jt) kasutavad Urmia järve saari peatuseks.
 
Aastal [[1926]] nimetati järv [[šahh]] [[Reẕā Pahlavī]] auks ümber '''Reẕā’īyeh' järveks'''. [[1970]]. aastatel järve nimi taastati.
 
Lääne- ja Ida-Aserbaidžaani pealinnade Urmia ja [[Tabriz]]i vaheline sirgjoon kaardil kulgeb üle Urmia järve. Enne läks [[maantee]] nende linnade vahel järvest põhja poolt ringi. 1970. aastatel esitati projekt ehitada üle järve [[sild]]. Pärast Iraani revolutsiooni [[1979]] sellest projektist loobuti, ehkki osaliselt oli maantee juba valmis. [[21. sajand]]i alguses hakati projekti lõpetama ja [[2008]]. aasta novembris avati maantee üle järve koos 1,5 km pikkuse sillaga. Kuid järve soolane keskkond on pannud silla [[teras]]e juba tugevalt roostetama, hoolimata [[korrosioon]]itõrjemeetmetest.
 
== Järve keemia ==
 
Järve peamised [[katioon]]id on [[naatrium]] Na<sup>+</sup>, [[kaalium]] K<sup>+</sup>, [[kaltsium]] Ca<sup>2+</sup>, [[liitium]] Li<sup>+</sup> ja [[magneesium]] Mg<sup>2+</sup>. Järve peamised [[anioon]]id on [[kloor]] Cl<sup>-</sup>, [[sulfaat]] SO<sub>4</sub><sup>2-</sup> ja [[vesinikkarbonaat]] HCO<sub>3</sub><sup>-</sup>. Naatriumi- ja klooriioonide kontsentratsioon on Urmia järves umbes 4 korda kõrgem kui [[merevesi|merevees]].
 
Järv jaguneb põhja- ja lõunaosaks. Neid eraldab 1500 meetri laiume väin, mille kaudu veevahetust eriti ei toimu. Naatriumiioonide sisaldus on lõunaosas suurem; seda põhjustavad lõunaosa väiksem sügavus ja suurem aurumine. Aurumise ja vee suurenenud kasutamise tõttu [[põllumajandus]]e jaoks järve valglas on viimastel aastatel järve veetase madalamaks muutunud. Osa endisest järvepõhjast on üldse kuivale jäänud ja järve soolsus on suurenenud üle 300 g/l.
 
==Viited==
27 030

muudatust