''' Rusikavõitlus''', on [[antiikaeg|antiikajal]] harrastatud [[spordiala]].
Rusikavõitlus tase oli kõrge juba [[Homeros]]e-aegses [[Vana-Kreeka|Kreeka]]s. [[688 e.m.a.eKr]] võeti rusikavõitlus [[antiikantiikolümpiamängud|olümpiamängud]]e kavva.
[[5. sajand]]inie.m.aeKr|5. sajandini eKr]] seoti [[rusikas|rusikate]] kaitseks ümber käte pehmed nahkrihmad, hiljem asendati need punutud [[nahk]][kindad|kinnastega]], millel olid sõrmeotsad paljad.
Elukutseliste rusikavõitlejate löögi tugevust suurendas kinda paks teravaservaline nahast [[löögirõngas]], millega võis tekitada raskeid vigastusi. [[Rooma]][[kirjanikkirjandus|Rooma kirjanikud]]ud on oma teostes maininud ka [[metall]]ist nukkidega kindaid. Andmeid täismetallist kinnaste kohta leidub ainult Rooma [[Vana-Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] ajast (neid kasutati [[gladiaator]]ite võistlustel).
Võistlejad jaotati ainult vanuseklassidesse, kalu[[kaalukategooriad|kaalu]] ei arvestatud. Rusikavõitlust ei piiratud ka ajaliselt. See lõppes, kui üks võistlejaist oli löödud võitlusvõimetuks või alistus ise vabatahtlikult.
Arvesse võeti kõik [[löök pähe|pähe suunatud löögid]] ([[sirge löök]] või [[haaklöök|haaklöögid]] kõrvalt ja alt), kuid [[löök kehasse|löögid kehasse]] olid keelatud. Rusikakaitsed[[Rusikakaitse]]d ja võistlusreeglid määratimäärasid võistlusstiili: hinnati kiirust, jalgade liikuvust ja vahekauguse hoidmist. TabamussteTabamuste vältimine kõrvalpõigetekõrvalepõigete abil oli sama tähtis kui tabamus ise.
Treeningutel kastati harjutamiseks liivakotte[[liivakott]]e ja pirnpalle[[pirnpall]]e, võisteldi omavahel ning harjutati niinimetatud varjupoksi[[varjupoks]]i.