Vikipeedia:Vikiprojekt Nüüdismuusika oskuskeel/Sirp. Pealelend 19.3.2010. Nüüdismuusika oskuskeele projekt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
Vastus:
 
Kus“Kus viga näed laita, seal tule ja aita. PoleSelle vanasõna jaoks pole vist sobivamat näidet selle vanasõna tarvis kui Vikipeedia. Vikipeedia kogu mõte on selles, et kes puudust märkab, see parandab, ning nii kujunebki suurim, kättesaadavaim, rikkaim entsüklopeedia. Temamille autorid oleme — võimevõivad olla kõik me kõiksoovijad. SeepärastVikipeedias käib iga kriitika ka kritiseerija enda pihtakohta. NingVabatahtlike Vikipeediaautorite endakoostöös pooltkujuneb saamelõpuks rääkida samuti kõik. Keegi ei saa öeldasuurim, etkättesaadavaim Vikipeediaja onrikkaim tema oma, ega ka öelda, et see pole tema omaentsüklopeedia. Huvitav olukord, kas pole. Võrratu ettevõtmine igatahes.
 
Vikipeediat koostades on kokku lepitud, et oskuskeele terminite kasutamine peab olema kooskõlas vastava eriala terminikasutusega. Kui on olemas autoriteetne oskussõnastik, siis tuleb juhinduda sellest. Kui aga oskussõnastik puudub, siis tuleb kasutada muid allikaid: erialakirjandust, õigekeelsussõnaraamatut ja teisi üldsõnaraamatuid, üldentsüklopeediat.
Eestikeelse terminoloogia arenguprobleemidele on eelmisel ja sel aastal kõvasti tähelepanu pööratud — neil teemadel on korraldatud mitmeid konverentse Tartus ja Tallinnas. Tundub, et oma osa on selles tähelepanu kasvus peamiste teabeallikate liikumine veebi ja koos sellega Vikipeedia mõju märgatavaksmuutumine. Oskuskeelse teabe usaldusväärsus on kahtlemata väga oluline asi. Kuidas see Vikipeedia puhul kujuneb? Selles on märgata mitu tendentsi:
(a) allikaviidete lisamise nõude kasv Vikipeedias;
(b) artiklite mahu suurenemisel nende professionaalsuse kasv;
(c) erialaprofessionaalide osalus artiklite redigeerimisel ei paista vähenevat.
 
Vikipeedia võimaldab koguda erinevate allikate terminikasutust mahupiiranguteta, kajastades erinevaid traditsioone üha põhjalikumalt. Enamik trükiväljaandeid seda teha ei saa.
Neist kokku kujuneb ka usaldusväärsuse kasv.
 
Kirjutades valdkonnas, milles eestikeelne terminoloogia puudub, annab Vikipeedia hea võimaluse algatada terminoloogia väljatöötamist. Autoriteetse algallika puudumisel on võimalik viidata ka vähemautoriteetsetele allikatele.
Konkreetsete võistluste puhul, mida Vikipeedias on artiklite kirjutamise alal korraldatud, on aga hindajate seas vastava eriala professionaalid, ülikoolide õppejõud. Kas on kedagi paremat? Kui on, ju asub ühel heal päeval osalema. Kõigi rõõmuks.
 
Vikipeedia usaldusväärsus kasvab koos Vikipeedia laienemisega kolmes suunas: (a) artiklite mahu suurenemine; (b) viidete arvu suurenemine; (c) vastava eriala professionaalide liitumine autorite ringiga.
Nüüdismuusika vallas on meie entsüklopeedia juba päris rikas.
 
Mida enam asjatundjaid kaastööd teeb, seda usaldusväärsemaks terminoloogiaallikaks Vikipeedia kujuneb. Samas on selge, et Vikipeedia ei kujune kunagi lõplikuks terminoloogiliseks autoriteediks. Ka näiteks Oxfordi filosoofialeksikonis rõhutatakse, et tegu ei ole oskussõnastikuga.
 
Samuti peab kasutaja alati silmas pidama, et Vikipeedia, nagu iga teinegi entsüklopeedia, on nö teisene allikas, milles sisalduvasse infosse tuleb suhtuda kriitiliselt.
Nüüdismuusika artiklite kirjutamise võistluse preemiaid anti seekord eelkõige heade algatuste eest. Konkursi eesmärk oli tõmmata nüüdismuusika oskuskeele probleemidele üldsuse laiemat tähelepanu ning ärgitada kaastööd tegema muusikaprofessionaale.