RSA (algoritm): erinevus redaktsioonide vahel

Võime kasutada valemit f(n) = (p-1) (q-1), ja e>1 nii, et GCD(e, f(n))=1. Selliselt tekib suhteliselt suur tõenäosus, et e on f(n) kaasalgarv, kui n on piisavalt suur ja e on osa krüpteerimisvõtmest. Kui lahendada Linaarne Diophantiini võrrand; ed kongruent 1 (mod f(n)), d jaoks. Integeride paar (e, n) on avalikud võtmed ja (d, n) on privaatne võti. M-i krüpteeringu saab teha järgmise valemiga; Me = qn + C kus 0<= C < n. Dekrüptimine oleks vastupidine krüprimisegakrüpteerimisega ja seda saaks esitada nii; Cd kongurent R (mod n) kus 0<= R < n. RSA on kõige populaarsem meetod avaliku võtme krüpteerimiseks ja digitaalseks allkirjastamiseks tänapäeval.