Kogelus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Poodu (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''Kogelus''', ka '''kogelemine''' varem kutsustud ka ''spasmofeemiaks'' (kr. ''spasmos'' kramp + ''phemi'' räägin) on kõne tempo ja rütmi häire, mida iselo...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 9. märts 2010, kell 18:01

Kogelus, ka kogelemine varem kutsustud ka spasmofeemiaks (kr. spasmos kramp + phemi räägin) on kõne tempo ja rütmi häire, mida iseloomustab kõnevoolu tahtmatud katkestused või/ ja kordused. Ta võib väljenduda sõnade või silpide kordustes, kõneaparaadi blokeeringus. Mõnedel kogelejatel esineb silmade, jalgade või teiste kehaosade kaasliigutusi. Kogelust esineb erinevates situatsioonides erineva tugevusega. Häire tulek on nii individuaalne, kui erinevad on inimesed.

Kogelus algab harilikult juba lapseeas, hilisem kogelema hakkamine on haruldasem kuid mitte võimatu. Kogelus võib olla nii pärilik kui ka sünnijärgse tekega. Kogelusega kaasneb tihti motoorne rahutus, kaasliigutused ja kaastoimingud. Mõnedel juhtudel avaldub kogelus ka kirjalikus kõnes - korratakse kirjas silpe ja sõnu.Sageli esineb kogelejatel kõnehirm - püütakse vältida olukordi, kus peab kõnelema või olukordi mille ajal kogelemine tavaliselt esineb. NB! Kogelemine ei esine mitte kunagi laulmisel.

Kogeluse vormid

  • klooniline vorm - avaldub sõnade algsilpide kordamistena - vi-vi-vikipeedia
  • tooniline vorm - sõna algushäälik hääldatakse "pressides" - kkk-karu mm-magab tt-talveund
  • tonoklooniline vorm - eelmise kahe liitvorm. Enamasti esineb üleminekuvormina.

Kogelejad kasutavad ka palju täitesõnu ja häälikuid - nii-nii; aaaaa-; ja-ja jne.

Teraapia

On mitmeid viise, kuidas ravida kogelemist, kuid 100% edu ei garanteeri neist ükski. Kogelus ei ole alati korrigeeritav. Tulemus sõltub väga palju kogelejast endast. Kogelust korrigeerivad logopeedid. Enamasti kasutatakse kompleksteraapiaid kuigi on olemas ka spetsiaalseid kogelusteraapiaid. Enamasti liigituvad kõneteraapiad järgmiselt:

  1. logopeedilised
  2. psühholoogilised
  3. psühhoteraapilised
  4. medikamentoossed
  5. füsioteraapilised
  6. sotsiaalteraapilised
  7. kompleksed
  8. ebatraditsionaalsed

Seotud mõisted

Kogeluse uurijad

Tuntud kogelejad

Kirjandus

Välislingid

Eesti meediast