Rusikavõitlus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
 
Resümee puudub
6. rida:
 
Elukutseliste rusikavõitlejate löögi tugevust suurendas kinda paks teravaservaline nahast löögirõngas, millega võis tekitada raskeid vigastusi. [[Rooma]] [[kirjanik]]ud on oma teostes maininud ka [[metall]]ist nukkidega kindaid. Andmeid täismetallist kinnaste kohta leidub ainult Rooma [[keisririik|keisririigi]] ajast (neid kasutati [[gladiaator]]ite võistlustel).
 
Võistlejad jaotati ainult vanuseklassidesse, kalu ei arvestatud. Rusikavõitlust ei piiratud ka ajaliselt. See lõppes, kui üks võistlejaist oli löödud võitlusvõimetuks või alistus ise vabatahtlikult.
 
Arvesse võeti kõik pähe suunatud löögid (sirge löök või haaklöögid kõrvalt ja alt), kuid löögid kehasse olid keelatud. Rusikakaitsed ja võistlusreeglid määrati võistlusstiili: hinnati kiirust, jalgade liikuvust ja vahekauguse hoidmist. Tabamusste vältimine kõrvalpõigete abil oli sama tähtis kui tabamus ise.
 
Treeningutel kastati harjutamiseks liivakotte ja pirnpalle, võisteldi omavahel ning harjutati niinimetatud varjupoksi.