Sortimisalgoritm: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Sortimisalgoritm''' on matemaatikas ja arvutiteaduses algoritm, mis paneb loendi elemendid kindlasse järjekorda. Levinuimad järjestusviisid on numbriline ning tähe...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Sortimisalgoritm''' on [[matemaatika]]s ja [[arvutiteadus]]es [[algoritm]], mis paneb [[loend]]i elemendid kindlasse järjekorda.
'''Sortimisalgoritm''' on [[matemaatika]]s ja [[arvutiteadus]]es [[algoritm]], mis paneb loendi elemendid kindlasse järjekorda. Levinuimad järjestusviisid on numbriline ning tähestikuline järjekord. Efektiivne sortimine on vajalik, et optimeerida teiste algoritmide (näiteks [[otsimisalgoritm]]) kasutust, mis vajavad sisenditena sorteeritud loendeid, et korrektselt töötada. Sortimine on tihti kasulik andmete normaliseerimiseks ning inimesele loetava väljundi genereerimiseks. Formaalselt peab väljund täitma kahte tingimust:▼
# Väljund peab olema mittekahanevas järjestuses (iga element on mitteväiksem talle eelnenud elemendist vastavalt soovitud järjestusele)▼
# Väljund on sisendi [[permutatsioon]] ▼
▲
Alates arvutusteaduste tekkest, on sortimine köitnud paljude teadlaste tähelepanu. Põhjuseks võib olla selle efektiivse lahendamise keerukus vaatamata selle probleemi lihtsale olemusele. Näiteks mullsortimist analüüsiti juba 1956-ndal aastal. Kuigi mõned peavad seda lahendatud probleemiks, luuakse siiani uusi ning kasulikke sortimisalgoritme. Sortimisalgoritmid on valdavad arvutiteaduse sissejuhatavates kursustes, kuna algoritmide küllus probleemi lahendamiseks tutvustab erinevaid algoritmide keskseid mõisteid nagu [[jaga ja valitse algoritm]]id, [[andmestruktuur]]id, [[juhuslikud algoritm]]id, parim, halvim ning keskmine juhtum ning muud.▼
▲
Alates arvutusteaduste tekkest on sortimine köitnud paljude teadlaste tähelepanu. Põhjuseks on ülesande tähtsus, võimalike algoritmide suur hulk ja nende väga erinev keerukus, vaatamata probleemi lihtsale olemusele. Näiteks mullsortimist analüüsiti juba [[1956]]. aastal.
Tänapäeva arvutite töökiiruse juures ei ole oluline, missuguse algoritmiga väikeseid loendeid sortida. Seevastu suurte loendite (miljonid ja miljardid elemendid) korral on kasutatav sortimise algoritm tähtis.
Ühest vastust küsimusele, missugune sortimisalgoritm on parim, ei saa anda. See sõltub kasutavatest andmetest. Näiteks [[mullsortimine]] on üldjuhul ja halvimal juhul palju aeglasem kui [[mestimissortimine]], kuid peaaegu sorditud jadade sortimisel sellest märgatavalt kiirem. [[Valiksortimine]] on aeglasem kui [[Shelli sortimine]] nii parimal, halvimal kui üldjuhul – ent seda ainult suurte andmekogumite korral, väikeste loendite sortimisel on ta sellest märksa kiirem.
▲
[[ar:خوارزميات الترتيب]]
| |||