Rävala malevkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
9. rida:
==Ajalugu==
 
Rävala malevkond loodi [[1918]]. aasta [[25. august]]il.
 
 
Rävala malevkond sai alguse 1917. a revolutsiooni alguses. Kui Eestimaad ähvardas sõjaoht ja Vene lagunenud väeosad asusid tarvitama vägivalda Eesti rahva vara ja elude kallal, siis sai Rävala meestele selgeks, et peab organiseeruma salkadesse. Peab haarama relva, et kaitsta oma talusid, külasid ja valdasid peale I Maailmasõja laiali paisatud Vene röövjõukude vastu. Kaitseliidust kujunes ainukene tõsiselt võetav relvastatud jõud Eestimaal. Põhiülesandeks sai nõrga miilitsa kõrval raudteesildade ja riigi varade valvamine ning korra tagamine valdades. Kõige tähtsamaks kaitseliidu ülesandeks sai tulevase sõjaväe reservi ettevalmistamine, kust mobilisatsiooni korras tulid juba välja õppinud mehed. Kaitseliit oli ka Eesti Vabadussõja ajal kõige suurem sõjaline organisatsioon. Vabadussõja lõppedes hakkas sõjaaegne tugev Kaitseliidu organisatsioon lagunema. Isamaaliselt meelestatud kodanikud tahtsid Kaitseliidu organisatsiooni säilitada ning kujundasid Kaitseliidu asemele kütirühmad ja spordisalgad. Neile jäid relvad kätte. Kütirühmad tegutsesid kuni Kaitseliidu ellukutsumiseni 1924, mil põrandaalused kommunistid muutusid ähvardavaks ja ohtlikuks jõuks. Harjumaa mehed hakkasid tasapisi organiseeruma. Kahtlastelt kodanikelt korjati relvad ära ja anti kindlamate meeste kätte. Nii moodustati üksikuid jaoskondi, mille tõttu kommunistide roimarliku kallaletungi puhul 1. detsembril ei olnud mehed päris ettevalmistamata.
 
Nii sai 1. detsember Kaitseliidu uueks sünnipäevaks. Ta organiseerus kiiresti ja kavakindlalt. 1 jaanuarist 1925 eraldati Harju kaitseliit Tallinna kaitseliidust. Harju malev asus iseseisva arengu teele.
 
 
'''Rävala malevkonna taassünd 1925 – 1940'''
 
Vabariigi Valitsuse poolt pandi 2. veebruaril 1925 kehtima uus Kaitseliidu põhikiri, mis fikseeris täpsed Kaitseliidu allüksuse nimetused. Suurem üksus, nagu Kaitseliidu ringkond, nimetati malevaks ja senised jaoskonnad malevkondadeks. Üks malevkondadest oli Linnaümbruse ehk tänane Rävala malevkond. Tähtsaim ala, millele pöörati suuremat tähelepanu, oli meeste väljaõpe. Vabadussõja aegadest olid vanad sõjateaduslikud oskused meestel ununenud. Oli vaja uut õppekaadrit. See aga tuli alles luua ja selle töö tähe all möödusidki esimesed malevkonna aastad. Kaitseliit on vormiliselt sõjaline, kuid sisuliselt seltskondlik organisatsioon. Ta ei saa areneda puhtalt kaitseväelisel printsiibil.
 
5. aprill 1925 kuulus Saulepa juhitavasse malevkonda 14 iseseisvat malevkonna üksust: staabikompanii, Harku kompanii, Saue kompanii, Saku kompanii, Nabala kompanii, Rae kompanii, Nehatu kompanii, Viimsi kompanii, Saku üksikrühm, Pääsküla - ja Tänassilma üksikrühm, Kurna üksikrühm, Mõigu üksikrühm, Vaida üksikrühm ja Prangli meri üksikrühm. Oli veel olemas Kuusalu kompanii Muugamäe juhtimisel, millesse kuulusid 8 eraldiseisvat üksust: Jõelähtme kompanii, Anija kompanii, Kodasoo kompanii, Kiiu kompanii, Kolga kompanii, Kõnnu kompanii, Raasiku kompanii ja Loksa üksik mererühm.
 
Kaitseliidu Harju maleva taastamine algas 1990. a kevadtalvel. Harjumaal oli ideede eestvedajaks '''Kalev Ots''', kes asus kaitseliidu taasloomist propageerima.
 
 
'''Malevkonna taastamine'''
 
Kaitseliidu Harju malev taastati 1990. a Keilas. Üritusel osales 56 esindajat Keila, Nõmme, Juuru, Rapla, Jõelähtme ja Tallinna üksustest.
 
Seejärel algas laialdane Kaitseliidu üksuste moodustamine Harjumaal.
 
Esimesest aastast peale sai pealikuks vanemveebel '''Andres Lepik''', 1998 – 2007 juhtis malevat nooremseersant '''Teet Sädekivi'''. 2007 aastast juhib Rävala malevkonda vanemveebel '''Toomas Treiman''', kellel on abiks aktiivne kaitseliitlane malevkonna pealiku abi '''Rein Peetrimägi'''
 
==Liikmeid==