Redaktsioon: 18. mai 2009, kell 15:29 redigeeri RobertRSMN (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 24 535 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. märts 2010, kell 01:02 redigeeri eemalda Jaanusele (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 8619 muudatust täiend. Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=november\|aasta=2007}} [[Image:FickWappen.jpg\|thumb\|Fickide perekonnavapp]] '''Heinrich Claus von Fick''' ([[vene keel\|vene]] Генрих фон Фик; november [[1678]] [[Hamburg]] - [[2826. juuni]] [[1750]] [[Põltsamaa]]) oli [[sakslased\|saksa]] päritolu [[Venemaa\|Vene]] salaagent ja riigitegelane. ==Elulugu== Heinrich Claus Fick sündis [[1678]]. aastal [[Hamburg]]is ning ta ristiti [[3. november\|3. novembril]] Hamburgi Püha Georgi kirikus 10. rida ⟶ 11. rida: Pärast [[Tönning]]i kindluse langemist [[1713]]. aastal läksid Holstein-Gottorpi valdused [[Taani]] valdusse. Fick vabanes ametist [[7. veebruar]]il [[1714]] ning naasis Rootsi. Rootsis ei õnnestunud tal samalaadset positsiooni omandada, ning ta vahetas leeri. Novembris [[1715]] sai [[Peeter I]] teateid Fickist ja juba detsembris pakkus Fick oma teeneid Holsteini diplomaadi krahv [[Henning Friedrich von Bassewitz]]i soovitusel tsaarile. [[1716]]. aasta alguses sõitis ta Stockholmi, kus valmistas aasta lõpuni koopiaid sadadest dokumentidest, mis talle Rootsi vaenlase Venemaa moodsa valitsemisstruktuuri ülesehitamiseks vajalikud tundusid.<ref>Stephen J. Lee "Peter the Great" Routledge. 2001 <small>[http://books.google.com/books?id=IHzTbZCGHVEC&pg=PA48&dq=Heinrich+Fick&as_brr=3&ei=UlIRSs_BG5bozATuzKCBAQ lk. 48] (inglise)</small></ref> Seikluslikes tingimustes, osalt abikaasa seelikute all varjatult, viis ta materjali laeva pardale ning piiri taha. [[1717]]. aastal kohtus Fick [[Amsterdam]]is tsaar Peetriga, kes andis talle [[23. jaanuar]]il 12 aastaks [[kammernõunik]]u või [[riiginõunik]]u patendi ja [[1217. veebruar]]il riigiaadli tiitli.<ref name="Livland"></ref> Rootsi eeskujul ülesehitatud vene kolleegiumite presidendid pidid olema vene päritolu, kuid asepresidendid võisid olla välismaalased. [[1726]] sai Fickist [[kommertskolleegium]]i asepresident. Ta töötas edukalt ning [[1727]]. aastal ühendati kommerts- ja [[manufaktuurkolleegium]]. 26. rida ⟶ 27. rida: [[1720]]. aasta septembris palus Fick tsaarilt veel kord annetada talle [[Põltsamaa kihelkond]] koos õiguste ja privileegidega, mis Liivimaa aadliõiguse järgi Liivimaa aadlike kohta kehtivad. 3 kuud hiljem, 26. detsembril 1720, sai Fick soovitud mõisad ([[Põltsamaa mõis\|Põltsamaa]] koos ''Nemmenhof''-ga, [[Võisiku mõis\|Võisiku]], [[Pajusi mõis\|Pajusi]], [[Kurista mõis\|Kurista]], [[Eistvere mõis\|Eistvere]], [[Adavere mõis\|Adavere]], [[Lustivere mõis\|Lustivere]] koos [[Kaliküla mõis\|Kaliküla]]ga ja [[Tapiku mõis\|Tapiku]]<ref>{{cite book \|title=Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District...\|last=Stryk \|first=Leonhard von \|authorlink=Leonhard von Stryk\|coauthors= \|year=1877 \|publisher=C. Mattiesen\|location=Dorpat \|isbn= \|pages=\|url= }} [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00001239/images/index.html?seite=395 lk.379-380]</ref> <ref>{{cite book \|title=Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2 \|last=Hagemeister \|first=Heinrich von \|authorlink=Heinrich von Hagemeister\|coauthors= \|year=1836/1837 \|publisher=E. Frantzen\|location=Riga \|isbn= \|pages= [http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA5-PA190,M1 lk. 190-192] \|url= }}</ref>), ning senised omanikud tõsteti välja. Kohe laskis ta ka eesti, läti, ingeri ja soome päritolu sõjavange ja kaasatooduid [[Põltsamaa]]le asustada ja pakkus neile teenistust. 3 kuud hiljem sai Fick soovitud mõisad, ning senised omanikud tõsteti välja. Kohe laskis ta ka eesti, läti, ingeri ja soome päritolu sõjavange ja kaasatooduid [[Põltsamaa]]le asustada ja pakkus neile teenistust. [[9. mai]]l [[1725]] kinkis [[Katariina I]] vana pärilusõiguse järgi Ficki poolt juba harima hakatud mõisatest ~~osa~~[[Põltsamaa mõis\|Põltsamaa]], ''Nemmenhof''-i ja [[Adavere mõis\|Adavere]] [[feldmarssal]] [[Karl Gustav Dücker]]ile. [[Peeter II]] lubas 1727. aastal Fickil mõisad tagasi osta ja temast sai 1730 Venemaa [[tõeline salanõunik]]. [[1731]]. aasta aprilli alguses vahistati Fick koos väimeeste [[Otto Reinhold Zoege von Mannteuffel]]i ning riiginõuniku ja senatisekretär [[Wilhelm von Schulze]]ga kui üks aadlikonstitutsiooni, mille vürst [[Dmitri Mihhailovitš Golitsõn]] keisrinna [[Anna Ivanovna]]le [[1730]] troonileasumisel allakirjutamiseks esitas, autoritest. 37. rida ⟶ 38. rida: ==Perekond== <ref name="Estland">[[Fick]]id: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1-3 '', Görlitz, 1930, [http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=881 Bd. 2 lk.111-112], [http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000601/images/index.html?seite=376 Bd. 3 lk.367]</ref> Heinrich von Fick abiellus [[1704]] [[Helena von Kruse]]ga. Neil sündis viis tütart: [[Sophie Elisabeth von Fick]] (surnud 1760), [[~~1760~~Võisiku mõis\|Võisiku]]), [[Päovere mõis\|Päovere]], [[Soosaare mõis\|Soosaare]] ja [[Süsivere mõis\|Süsivere]] pärijanna, oli ~~abielus~~1721. aastast [[Wilhelm von Schulze]]ga abikaasa. [[Beate Regina von Fick]] (1708–1785), Liivimaal [[Adavere mõis\|Adavere]] ja [[Võrevere mõis\|Võrevere]], ning Eestimaal [[Jõepere mõis\|Jõepere]] pärijanna, Saaremaa maapealiku [[Erich Johann von Vietinghoff]]i abikaasa.<ref name="Livland">[[Vietinghoff]]id: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1 Livland, Bd. 1 '', Görlitz, 1929, [http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000558/images/index.html?seite=224 lk.215]</ref> [[Beata Regina von Fick]] ([[1708]]-[[1785]]), oli abielus [[Erich Johann von Vietinghoff]]iga. [[Maria Friederike von Fick]] (1711–1781), Liivimaal [[Eistvere mõis\|Eistvere]], ning Eestimaal [[Vaeküla mõis\|Vaeküla]] ja [[Põlula mõis\|Põlula]] pärijanna, kes oli 1730. aastast [[Harmi mõis\|Harmi]] mõisaomaniku ja [[Schleswig-Holstein-Gottorp]]i kuningliku kõrguse Venemaa Suurvürst Peeteri õukonna tõelise kammerhärra [[Otto Reinhold Zoege von Manteuffel]]i (1701–1749) abikaasa. Holsteini kapteni [[Wilhelm Johann Zoege von Manteuffel\|Wilhelm Zoege von Manteuffel]]i (1745–1816) ema. [[Maria Friederike von Fick]] ([[1711]]-[[1781]]), oli abielus [[Otto Reinhold Zoege von Manteuffel]]iga. [[Aurora von Fick]] (1717–1769), [[~~1717]]-[[1769~~Põltsamaa mõis\|Põltsamaa]] pärijanna, ~~oli abielus~~ [[Johann Woldemar von Lauw]]'ga (1712–1786) abikaasa. [[Christine von Fick]] (1722–1788), [[~~1722]]~~Uue-~~[[1788~~Põltsamaa mõis\|Uue-Põltsamaa]]) pärijanna, ~~oli~~Venemaa ~~abielus~~majori [[Jakob Heinrich von Lilienfeld]]~~iga~~i (1716–1785) abikaasa. ==~~Viited~~Kirjandus== Генрих Фик в России (1715 - 1750). / Водарский Ярослав Евгеньевич ([[Jaroslav Vodarski]]). - Б.м.. - С. 189 - 199. (Славяне и немцы. Средние века - раннее новое время = 1000-летнее соседство : мирные связи и конфликты / Литаврин Геннадий Григорьевич; Вып.9. - 244, [1] c.. - ISBN 5-02-008608-8 ) Генрих Фик и его участие в реформах Петра Великого. / Водарский Ярослав Евгеньевич. - Б.м.. - С. 5 - 18./ Земцов Леонид Иосифович; Вып.2. - 327, [1] c.: портр.. - ISBN 5-88526-063-X Фик Генрих (фон): Русский биографический словарь: В 25 т. /А.А. Половцов. - М., 1896-1918. Том: 28, Стр.: 73 - 75 [[Deutsches Geschlechterbuch]] ([[:de:Deutsches Geschlechterbuch\|de]]). Band.79 (Baltischer Sonderband Bd. I 1933) ==Viited== {{viited}} ==Välislink== [http://www.biografija.ru/show_bio.aspx?id=129404 Биография.ру (Biografija.ru): Фик Генрих фон] *[http://mdz1.bib-bvb.de/cocoon/baltlex/Blatt_bsb00000558,00224.html?prozent= Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust] {{~~DEFAULTSORT~~JÄRJESTA:Fick, Heinrich von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Rootsi sõjaväelased]] [[Kategooria:Luurajad]] [[Kategooria:Sündinud 1678]] [[Kategooria:Surnud 1750]]

Heinrich von Fick: erinevus redaktsioonide vahel