Gian Galeazzo Visconti: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ulla~etwiki (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Ulla~etwiki (arutelu | kaastöö)
täiend
2. rida:
'''Gian Galeazzo Visconti''' (ka '''Giangaleazzo Visconti''') ([[1351]]– [[3. september]] [[1402]]) oli esimene [[Milano hertsog]], kardetud ja vihatud [[türann]], kes valitses [[Milano]]s [[vararenessanss|vararenessansi]] ajajärgul aastatel [[1386]]–1402.
 
[[1360]] abiellus Gian Galeazzo [[Prantsusmaa kuningas|Prantsuse kuninga]] [[Jean II (Prantsusmaa)|Jean II]] tütre [[Isabella de Valois]]'ga (1348–1372); sellest abielust sündis tütar Valentina Visconti.
Oma onutütre Katharina Visconti'ga (?–1404) poeg [[Filippo Maria Visconti]]
 
[[1378]] suri Gian Galeazzole isa [[Galeazzo II Visconti]] ja pärandas pojale Milano läänepoolse osa. Idapoolne Viscontide Milano-valdus jäi [[Bernabò Visconti]] valitseda.
 
==Võimu haaramine Milanos==
 
Gian Galeazzo pääses kogu Milanos võimule pärast oma onu [[Bernabò Visconti]] vangistamist. Bernabò suri mõned kuud peale vangistamist arvatavasti kas nälja või mürgitamise läbi. Viscontide kohta on öeldud, et nad "kasutasid mürki rohkem kui soola" ja Gian Galeazzo oli kahtlemata intriigides ja võimuvõitluses vahendeid mitte valiv vastane.
 
Milano hertsogi tiitli[[1395]] ostis ta endale [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] käest 100 000 [[floriin]]i eest päritava Milano hertsogi tiitli. [[1399]] nimetati ta [[Pavia]] [[krahv]]iks.
 
==Valduste laiendamine==
 
Varsti peale Milano enda kätte saamist haaras ta oma valdusesse ka [[Verona]], [[Treviso]], [[Vicenza]] ja [[Pavia]] omandades seeläbi kontrolli pea kogu [[Po jõgi|Po jõe]] oru üle.
 
Gian Galeazzo unistuseks oli liita kogu [[Põhja-Itaalia]] oma võimu alla ühiseks riigiks. Suurimaks takistuseks selle unistuse täideviimisel olid [[Bologna]] ja [[Firenze]]. 1399 vallutas ta [[Pisa]] ning [[Siena]], [[Perugia]] ja teised [[Umbria]] linnad langesid Visconti valdusesse [[1400]].
 
1394 läks Galeazzo Bologna ja Firenze vastu sõjakäigule. Sõjapidamine oli kurnav mõlemale poolele; vägesid laastasid haigused, nälg ja vaesus. Kuid üldiseks arvamuseks oli, et peale jäävad milanolased. 1395 langeski Bologna ning Galeazzo alustas otsustava rünnakuga Firenze vastu. 1402 võitis ta teisegi lahingu Bologna vastu ([[Casalecchio lahing]] 26. juunil 1402).
 
Kuid Gian Galeazzo unistused purunesid: paar kuud hiljem jäi ta [[palavik]]ku ja suri 3. septembril 1402 Milano lähedal [[Melegnano]]s [[katk]]u . Rünnak Firenze vastu luhtus ja peagi killustusid tema valdused järglaste vahelises kisklemises.
 
==Mõju kunstipatroonina==
 
Gian Galeazzo võimu ajal alustati [[Milano toomkirik]]u ja ''[[Pavia kartuuslaste klooster|Certosa di Pavia]]'' ehitamist.
 
{{täienda}}