Erinevus lehekülje "Valdemar IV" redaktsioonide vahel

Lisatud 118 baiti ,  11 aasta eest
P
resümee puudub
P
Pärast kuningas [[Christoffer II]] surma [[1332]]. aastal oli [[Taani]] mõnda aega ilma valitsejata. Valdemar Atterdag valiti kuningaks 1340. aastal [[Viborg]]is. Valdemar suutis vahepeal killustunud Taani riigi taas ühendada, allutada otsesele kuningavõimule ka [[Sjælland]]i ning võita Taanile tagasi [[1332]] [[Norra]] kätte läinud [[Skåne]].
 
Valdemar ei suutnud enda käes hoida [[Taani valdused Eestis|Taani valdusi Eestis]] ([[Harjumaa|Harju-]] ja [[Virumaa]]d koos [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]tega). [[Jüriöö ülestõus]]u järel [[1346]]. aastal müüs ta need [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] [[Goswin von Herike]]le ca nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest. Saksa ordu pantis need alad [[1347]]. aastal omakorda [[Liivi ordu]]le. Müügitehingu ametlikuks põhjuseks oli Valdemari Eestimaa hertsogist vanema venna [[Otto Taanist|Otto]] astumine Saksa ordusse, samaaegselt loobus vend ka pärilusõigusest Taani troonile. Otto vahendas müügitehingut ja hiljem sai temast [[Karksi foogt]]. Valdemar IV sai aga Maarjamaa (jumalaema maa) ehk [[Taani valdused Eestis|Taani Eesti valduste]] müügi pärast paavsti käest karistada. Paavst kohustas Taani kuningat tehtud patu lunastamiseks teegma palverännaku pühasse paika.
 
Valdemari valitsusajal, [[1349]]. aastal, puhkes Taanis [[katk]], mis hävitas ligi poole maa elanikest. Katk süvendas kriisi põllumajanduses ja rahutusi riigis.
 
Kui Valdemar 1375. aastal suri, ei olnud tema pojad enam elus. Ametlikult astus Taani troonile Valdemari tütre [[Margarethe I|Margrethe]] ja tema abikaasa [[Norra kuninga]]s [[Håkon VI]] poeg [[Oluf II|Oluf]], tegelikuks valitsejaks sai aga Margarethe.
 
 
{{algus}}