Alamprogramm: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Myriwe (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Alamprogramm''' ([[inglise keel]]es ''subroutine, subprogram'') on [[informaatika]]s [[lähtekood]]i korduvkasutatav osa, mis tavaliselt täidab kindlat ülesannet. Funktsioon on korduvkasutatav e väljakutsutav erinevatest programmi osadest, vähendades seega [[arvutiprogramm|programmi]] loomise ajakulu, haldamise vaeva ja koodi pikkust.
''See artikkel on funktsiooni mõistest programmeerimises. Teiste tähenduste kohta vaata artiklit [[funktsioon]].''
 
----
Alamprogrammi saab programmi eri osadest välja kutsuda, vähendades seega [[programmeerimine|programmeerimise]] ajakulu, [[arvutiprogramm|programmi]] haldamise vaeva ja koodi pikkust. Ühtlasi suureneb tavaliselt programmi ülevaatlikkus ja programmi tekstist on lihtsam aru saada.
'''Alamprogramm''' ([[inglise keel]]es ''subroutine, subprogram'') on [[informaatika]]s [[lähtekood]]i osa, mis täidab kindlat ülesannet. Funktsioon on korduvkasutatav e väljakutsutav erinevatest programmi osadest, vähendades seega [[arvutiprogramm|programmi]] loomise ajakulu, haldamise vaeva ja koodi pikkust.
 
Enamikus [[programmeerimiskeel]]tes eristatakse funktsioone ehk alamprogramme, mis väljastavad mingi omistatava väärtuse, ja protseduure ehk ülejäänud alamprogramme<ref>http://www.ttkool.ut.ee/comp/kaug/prog1/prog005.html</ref>. Vahetegemine käib formaalse tunnuse põhjal: funktsioonil on 1 väljundparameeter, protseduuril muusugune arv väljundparameetreid (0, 2 või üle 2). Mõnes keeles ([[FORTRAN]], [[Pascal]]) on funktsiooni ja almprogrammi erinevus kirjapildi põhjal otsustades suhteliselt suur, mõnes keeles ([[C (programmeerimiskeel)|C]], [[FoxPro]]) üsna väike ja mõnes ([[Prolog]]) puudub neil vähimgi erinevus.
 
[[Funktsionaalne programmeerimine]] on programmeerimise stiil, kus alamprogramme kasutatakse palju ja [[peaprogramm]] on väga lühike. Sellele vastandub jadaprogrammeerimine, kus peaprogramm on pikk ja alamprogramme suhteliselt vähe. Tänapäeval peetakse viimast halvaks stiiliks.
 
Alamprogrammide ja peaprogrammide kirjutamise järjekorras eristatakse ülalt-alla-meetodit, mille järgi kirjutatakse valmis kõigepealt peaprogramm ja siis alamprogrammid, ning alt-üles-meetodit, mille järgi kirjutatakse kõigepealt valmis alamprogrammid ja peaprogramm valmib viimasena.
 
Enamikes programmeerimiskeeltes eristatakse ''funktsioone'' (alamprogramme, mis väljastavad mingi omistatava väärtuse) ning ''protseduure'' (alamprogramme, mis ei ole protseduurid)<ref>http://www.ttkool.ut.ee/comp/kaug/prog1/prog005.html</ref>
==Viited==
{{viited}}
 
==Vaata ka==
*[[Klass (programmeerimine)]]
*[[Meetod (programmeerimine)]]
*[[Funktsionaalne programmeerimine]]
*[[Programmeerimine]]
 
[[Kategooria:Programmeerimine]]