Erinevus lehekülje "Avaliku elu tegelane" redaktsioonide vahel

toim
(toim)
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2008}}
'''Avaliku elu tegelane''' on [[õigusteadus]]e mõistes inimene, kes on kas [[avalik võim|avaliku võimu]] teostaja ja [[inimene]], kesvõi võibsuudab mõjutada [[poliitika]]t, [[äri]] javõi ühiskondlikke valikuid. Avaliku võimuelu tegelase tegevus on avalik, kuid seda üksipäini avaliku elu tegelasena. Näiteks kui inimene avab võimuesindajana teed, silda või kooli, siis sellisena näitab ta end tahtlikult avalikkusele, aga kui ta metsas seeni korjab, siis ta ei ole avalikus rollis. Ka tema pereliikmed ei puutuesinda teda tema igapäevatöösseigapäevatöös. <ref>[http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=302578 Kuidas kaitsta tavalist inimest kriminaalsaates?] Intervjuu [[andmekaitseinspektsioon]]i peadirektor [[Viljar Peep|Viljar Peeb]]uga. Õhtuleht 1. november 2008</ref>
 
Avaliku elu tegelane võib, agaolla ei pea olema, [[kuulsus]] (inglise keeles ''Celebritycelebrity''), [[prominent]] või [[staar]], kuid ei pea seda olema. Iga kuulus inimene ei ole automaatselt avaliku elu tegelane juriidilises mõttes.
 
== Andmete avaldamine ==
Kõikide inimeste, kaasa arvatud avaliku elu tegelaste, isikuandmete töötlemisel ja avaldamisel tuleb lähtuda [[Isikuandmeteisikuandmete kaitse seadus]]est. Isikuandmed onloetakse siisavalikustatuks loetud avalikustatuksjuhul, kui nende põhjal on võimalik isik; tuvastadaselle jatäpsemad seetingimused võibvõivad ollasõltuda erineval juhtumil erinevjuhtumist.<ref>[http://www.oiguskantsler.ee/public/resources/editor/File/01_Seisukoht__igusrikkumise_puudumise_kohta_ja_soovitus_hea_halduse_tava_j_rgimiseks_Pol...__detsember_2007.pdf Õiguskantsleri vastus politseiametile] detsember 2007 </ref>. Kui keegi on avalikustanud inimese isiklikke andmeid, siis [[isikuandmete kaitse seadus]] lubab igal inimesel nõuda omaenda andmete avalikustamise lõpetamist ja seda eiilma peaedasise põhjendamapõhjenduseta. Inimesel on õigus oma andmeid ise avaldada ja samuti õigus nõuda avalikustamise lõpetamist, - välja arvatud juhul, kui seeavalikust on kantudpõhjendab ajakirjanduse õigusestõigus käsitleda asjuteemat seoses ülekaaluka [[avalik huvi|avaliku huvi]] puhulga või kui mingimõni haldusorgan avaldab kellegi nime vastavaltseadusega ettenähtud seaduselekorras. <ref>[http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=302578 Kuidas kaitsta tavalist inimest kriminaalsaates?] Intervjuu [[andmekaitseinspektsioon]]i peadirektor [[Viljar Peep|Viljar Peeb]]uga. Õhtuleht 1. november 2008</ref>. [[Euroopa inimõiguste konventsioon]]i artiklis 10 on tagatud [[ajakirjandusvabadus]], mis tähendab, et [[ajakirjandus]]el peab olema võimalik avaldada [[info]]t, mis aitab kaasa [[debatt|debatile]] demokraatlikus ühiskonnas, näiteks kui see puudutab [[poliitik]]ute poolt nende ülesannete täitmist. Kui on tegemist üksnes avalikkuse [[uudishimu]] rahuldamisega kellegi [[eraelu]] detailide osas, mis ei ole seotud avalike ülesannete täitmisega, ei aita see kaasa ühiskondlikule debatile. Sel juhul on teabe avaldamise taga [[majandus]]huvid, mis ei kaalu üles inimese huvi eraelu puutumatusele. <ref>[http://www.oiguskantsler.ee/public/resources/editor/File/02_Soovitus_Andmekaitse_Inspektsioonile_teabevaldajate_poolt_ajakirjandusele_edastatava_avaliku_teabe...__detsember_2007.pdf ] Õiguskantsler Andmekaitse inspektsioonile. dets 2007</ref>
 
[[Euroopa inimõiguste konventsioon]]i artiklis 10 tagatud [[ajakirjandusvabadus]] tähendab, et [[ajakirjandus]] peab saama avaldada [[info]]t, mis aitab kaasa [[debatt|debatile]] demokraatlikus ühiskonnas, näiteks kui see puudutab [[poliitik]]ute ülesannete täitmist. Kui info puudutab üksnes avalikkuse [[uudishimu]] rahuldamist kellegi [[eraelu]] detailide suhtes, mis ei ole seotud tema avalike ülesannete täitmisega, ei aita see kaasa ühiskondlikule debatile. Sel juhul on teabe avaldamise taga [[majandus]]huvid, mis ei kaalu üles inimese huvi eraelu puutumatusele.<ref>[http://www.oiguskantsler.ee/public/resources/editor/File/02_Soovitus_Andmekaitse_Inspektsioonile_teabevaldajate_poolt_ajakirjandusele_edastatava_avaliku_teabe...__detsember_2007.pdf ] Õiguskantsler Andmekaitse inspektsioonile. dets 2007</ref>
[[Avaliku teabe seadus]] reguleerib [[teabekandja]]le jäädvustatud ja dokumenteeritud teabe, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites, käsitlemist [[riigiasutus]]te poolt. [[Eesti Vabariigi põhiseadus|Põhiseaduse]] § 26 ütleb, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras [[tervis]]e, [[kõlblus]]e, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, [[kuritegu|kuriteo]] tõkestamiseks või [[kurjategija]] tabamiseks.
 
[[Avaliku teabe seadus]] reguleerib [[teabekandja]]le jäädvustatud ja dokumenteeritud teabeteavet, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites, ning selle käsitlemist [[riigiasutus]]te poolttes. [[Eesti Vabariigi põhiseadus|Põhiseaduse]]e § 26 ütleb, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras [[tervis]]e, [[kõlblus]]e, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, [[kuritegu|kuriteo]] tõkestamiseks või [[kurjategija]] tabamiseks.
 
==Vaata ka==
* [[Avaliku teabe seadus]]
* [[Isikuandmete kaitse seadus]]
 
==Viited==
27 264

muudatust