Amalienborgi loss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: cs:Amalienborg |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[
Amalienborg on [[Taani]] kuningapere talveresidents, mis asub [[Kopenhaagen]]is. Amalienborg koosneb neljast ühesugusest hoonest, mis asetsevad ümber kaheksanurkse väljaku (''Amalienborg Slotsplads''). Väljaku keskel on Amalienborgi asutaja, kuningas [[Frederik V]], ratsamonument. Algselt oli Amalienborg ehitatud neljale aadliperele, kuid pärast [[Christiansborgi loss]]i tulekahju [[26. veebruar]]il [[1794]] ostis kuningapere Amalienborgi kompleksi ning kolis sinna elama.
== Ajalugu ==
===Esimesed andmed===
Esimene loss ehitati [[Frederik III]] abikaasa, kuninganna Sophie Amalie jaoks ning nimetati tema järgi Sophie Amalienborgiks. Loss rajati väljapoole linnamüüri [[Christian IV]] poolt [[1600]]ndate alguses omandatud maaosale. Lisaks asusid ja asuvad praegugi seal [[Rosenborgi loss]], [[Nyboder]] (ajalooline ridamajade kvartal) ning uus idapoolne kaitsemüür vanalinna ümber. Praegu tuntakse seda piirkonda Indre By linnajaona.
Lossi juurde kuulus ka aed, mis asus läänevärava ''Vesterporti'' vastas. Tänapäeval tuntakse seda piirkonda [[Vesterbo]] nime all. Tööd aias algasid [[1664]] ja loss ehitati aastail [[1669]] – [[1673]]. Kui kuningas [[1670]] suri, jäi leskkuninganna lossi elama ning suri seal [[20. veeburar]]il [[1685]].
[[15. aprill]]il [[1689]] [[Christian V]], Sophie Amalie poeg, tähistas oma 44ndat sünnipäeva lossis Saksa ooperietendusega, mille jaoks rajati spetsiaalne ajutine teatrihoone. Etendust saatis suur edu ning seda korrati [[19. aprill]]il. Kuid kohe pärast teise vaatuse algust süttisid dekoratsioonid ning kogu teatrihoone ja loss põlesid maani maha. Surma sai 180 inimest.
Kuningas plaanis lossi taas üles ehitada, sest lossikirik, aiaehitised ja õukonna hooned olid terved. [[1690]]ndate alguses juhtis ettevalmistustöid arhitekt [[Ole Rømer]] , kuid [[1694]] sõlmiti leping Rootsi arhitekti [[Nicodemus Tessin noorem]]aga. [[1697]] lõpetas ta oma joonised, kuid kuninga arvates olid plaanid liiga uhked ning ta andis käsu olevasolevad ehitised samal aastal hoopis maha lõhkuda. Väljanõutud ehitusmaterjalidest rajati aga uus garnisoni kirik.
Teise Amalienborgi lossi rajamist alustati [[Frederik IV]] valitsemisaja algusaastail, kuid lossi ehitamiseni ei jõutudki. Kuid siiski rajati suvemaja, paviljon talveaedadega ning kaarestikud mõlemale poole paviljoni. Ühel pool ehitisi asus Prantsuse aed ning teisel pool oli ala sõjaväe õppuste jaoks. Paviljoni esimesel korrusel asus söögituba ning ülemisel korrusel salong, kust avanes vaade sadamale, aiale ja sõjaväe alale.
===Frederiksstaden===
Frederiksstaden on linnaosa, mis rajati [[Frederik IV]] poolt tähistamaks [[1748]] kolmesaja aasta möödumist [[Oldenburgid]]e troonile saamisest ning [[1749]] kolmesaja aasta möödumist [[Christian I]] kroonimisest. Frederiksstadeni idee omistatakse tavaliselt [[Johann Hartwig Ernst Bernstorff]]’ile, kes oli Taani täievoliline suursaadik [[Pariis]]is. Projekti peakavandi tegi [[Adam Gottlob Moltke]], üks võimsamaid ja mõjukamaid mehi toonases Taanis, koostöös kuningliku arhitekti ning ülevaataja [[Nicolai Eigtved]]iga. Frederiksstadenist, mis planeeriti moodsamaiks linnajaoks linna tähtsaimatele elanikele, sai ajapikku [[Euroopa]] barokkarhitektuuri parim näide.
==Amalienborgi lossikompleks==
Eigtvedsi suurejooneliste plaanide järgi olid neli platsi ümbritsevat paleed mõeldud linnaelamuteks neljale aadliperele. Kõik neli hoonet olid välimuselt identsed, kuid sisemuselt täiesti erinevad. Ehitusplatsid maksti kinni valitud aadlike poolt, kes hiljem seetõttu vabastati maksudest ja mitmetest kohustustest. Ainus nõudmine oli, et paleed järgiksid täpselt linnaosa arhitektuurilisi nõudmisi ning et nende ehitus ei ületaks selleks ettenähtud aega.
Lääneküljes asuvate losside ehitusega alustati [[1750]] ning need jõuti valmis enne arhitekti surma [[1754]]. Kahe ülejäänud lossi ehitusega tegeles Eigtvedi kolleed ja rivaal [[Lauritz de Thurah]], järgides täpselt Eigtvedsi kavandeid. Kaks viimast lossi valmisid [[1760]].
Amalienborgi kompleksi kuuluvad lossid (sulgudes originaalnimetused):
* Christian VII loss (Moltke loss)
* Christian VIII loss (Levetzausi loss)
* Frederik VIII loss (Brockdorffi loss)
* Christian IX loss (Schacki loss)
===Christian VII loss===
Loss rajati [[Adam Gottlob Moltke]] jaoks ning alates [[1885]].aastast on kuningakoda seda kasutanud külaliste majutamiseks, vastuvõttudeks ja pidulikeks puhkudeks.
Moltke loss rajati [[1750]] – [[1754]] parimate meistrite ja kunstnike poolt ning oli tollal kõigist neljast lossist kalleim. Loss avati ametlikult [[30. märts]]il [[1754]], kuninga 30. sünnipäeval. Kohe pärast [[1794]].a tulekahju müüdi loss kuningaperele ning kuningapere kolis sama aasta detsembris sisse.
Pärast [[Christian VII]] surma [[1808]] majutas [[Frederik IV]] lossi oma teenijaskonna. [[1852]] – [[1885]] oli osa lossist välisministeeriumi kasutuses. Järgnevate aastate jooksul kasutasid lossi kuningapere erinevad liikmed. [[1971]] – [[1975]] asus lossis lasteaed ja hilisem kooliruum printside [[Frederik (Taani kroonprints)|Frederik]]i ja [[Joachim (Taani prints)|Joachim]]i jaoks.
[[1982]] algasid ulatuslikud renoveerimistööd, mis lõppesid [[1996]]. Renoveerimistöid autasustati [[Europa Nostra]] kultuuripärandi medaliga. Praegu on loss aegajalt külastajatele avatud.
===Christian VIII loss===
Loss rajati krahv [[Christian Frederik Levetzau]] jaoks ning ehitustööd kestsid [[1750]] – [[1760]]. See on neljast lossist loodepoolseim ning aastani [[2004]] elas siin [[Frederik (Taani kroonprints)|kroonprints Frederik]].
Pärast krahvi surma müüdi loss pärandusena Restrupi mõisale, kuid perekond nõudis, et krahvi vappi mitte kunagi hoonest ei eemaldataks. Krahvi vapid ripuvad praegu lossis kõrvuti monarhide vappidega.
[[1794]] ostis lossi kuningas [[Christian VII]] poolvend Frederik, kelle käsul kunstnik ja arhitekt [[Nikolai Abildgaard]] tõi sisekujundusse Prantsuse [[ampiirstiil]]i elemente. Loss nimetati Christian VII järgi ta poja, Christian Frederiki poolt, kes kasvas selles lossis, võttis pärast isa surma [[1805]] lossi üle ning sai kuningaks [[1839]].
[[Christian VII]] suri [[1848]] ja leskkuninganna Caroline Amalie [[1881]]. Aastail [[1885]] - [[1839]] kasutas lossi välisministeerium ning [[1839]] kolisid lossi [[Christian X|kroonprints Christian]] ja [[Alexandrine (Taani kuninganna)kroonprintsess Alexandrine]]. Pärast [[Christian X]] surma oli loss prints Knudi kasutuses.
Praeguseks on endisest [[rokokoo]] interjöörist säilinud suhteliselt vähe.
[[1980]] viidi läbi renoveerimistööd ning lossi kolis [[Frederik (Taani kroonprints)|kroonprints Frederik]]. Lisaks paigutati lossi kuninganna teatmeteoste raamatukogu ning [[Glücksborgid]]e muuseum. Muuseum esitleb originaalsisustusega eraruume aastaist [[1863]] – [[1947]].
===Frederik VIII loss===
[[Image:Frederik VIII's Palæ.jpg|thumb|250px|right|Frederik VIII loss]]
See on idapoolseim loss ning oli koduks kuninganna [[Ingrid (Taani kuinganna)|Ingrid]]ile kuni ta surmani [[2000]]. Praeguseks on lõppenud renoveerimistööd ning peagi kolivad siia [[Frederik (Taani kroonprints)|kroonprints Frederik]] ja [[Mary (Taani kroonprintsess)|kroonprintsess Mary]].
Loss ehitati [[1750]] krahv [[Joachim Brockdorff]]i jaoks. Pärast krahvi surma [[1763]] läks loss [[Adam Gottlob Moltke]] omandusse. Kaks aastat hiljem müüs Moltke lossi [[Frederik V]].
[[1767]] läks loss Sisekaitse Akadeemia kasutusse ning [[1788]] paigutati seniste mereväelaste asemel lossi armee kadetid. [[1827]] koliti Akadeemia lossist välja.
Järgneva aasta jooksul valmistati lossi ette [[Frederik VII]] ja ta abikaasa, printsess Vilhelmine jaoks. Pärast seda, kui abielu [[1837]] lahutati, elasid lossis mitmed teised kuningapere liikmed. [[1869]] sai lossist [[Frederik VIII]] kodu ning [[1934]] kolisid lossi [[Frederik IX]] ja [[Ingrid (Taani kuninganna)|kuninganna Ingrid]].
===Christian IX loss===
Christian IX palee on praeguse kuningapaari koduks aastast [[1967]].
Ehitustöödega alustati [[1750]] arhitekt Eigtvedi poolt ning esimene töödejuhataja oli [[Christian Josef Zuber]] ning pärast teda [[Philip de Lange]].
Algselt oli loss planeeritud [[Severin Løvenskjold]]i jaoks, kuid [[1754]] loobus ta majanduslike raskuste tõttu lossist. Valmiv loss läks seejärel krahvinna [[Anne Sophie Schack]]i ja ta lapselapse [[Hans Schack]]i omandusse. Peagi pärast omanikevahetust tekkinud tulekahju peatas lossi ehitamise paariks aastaks.
[[7. jaanuar]]il [[1757]] abiellus [[Hans Schack]] krahvinna [[Ulrikke Auguste Vilhelmine Moltke]]ga, kes oli krahv [[Adam Gottlob Moltke]] tütar, ning krahvi väimehena sai Hans Schack palgata parimaid arhitekte ning kunstnikke ehitustööde lõpuleviimiseks.
[[1794]] sai lossist toonase [[Frederik IV|kroonprints Frederik]]i ja ta abikaasa, kroonprintsess Marie eraresidents – kroonprints suri [[1839]] ja kroonprintsess [[1852]]. Pärast kroonprintsessi surma oli loss muuhulgas ülemkohtu ja välisministeeriumi kasutuses.
Aastani [[1906]] elas lossis [[Christian IX]], kuid pärast teda jäi loss aastani [[1948]] tühjaks. [[1967]] renoveeriti loss toonase [[Margrethe II|kroonprintsess Margrethe]] ja [[Henrik (Taani prints)|prints Henrik]]u jaoks.
==Frederik V ratsamonument==
[[Image:Frederik V statue front.jpg|thumb|200px|Frederik V ratsamonument]]
Ratsamonumendi idee autor oli krahv Moltke ning monumendi rajas Prantsuse skulptor [[Jacques-Francois-Joseph Saly]]. Töödega alustati [[1753]] ning nurgakivi pandi [[1760]]. Monument valmis [[1771]], viis aastat pärast [[Frederik V]] surma [[1766]]ndal.
Igal õhtul toimub monumendi juures kuningliku ihukaardiväe vahetus.
==Amaliehaven==
Amaliehaven rajati [[1983]] ja on seega üks uusimaid aedu [[Kopenhaagen]]is. See paikneb sadama ja Amalienborgi kompleksi vahelisel alal. Aed oli rajatud kingitusena Kopenhaageni elanikele A.P. Mølleri ja Chastine McKinney Mølleri fondi poolt. Kaheastmeline aed kujundati [[Belgia]] arhitekt [[Jean Delogne]]i poolt ning selles paiknevad marmorskupltuurid ja purskkaevu kujundas itaallane [[Arnaldo Pomodoro]]. Praegu on aed Taani riigi ja Kopenhaageni linnavalitsuse omanduses ning seda peab ülal Paleede ja Kinnisvara Agentuur.
| |||