Pentium 4: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RibotBOT (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: fa:پنتیوم ۴
Sõnastuse parandamine
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:KL Intel Pentium 4 Wilamette.jpg|thumb|Intel Pentium 4 Willamette]]
'''Pentium 4''' on [[Intel|Inteli]] [[mikroprotsessor|mikroprotsessorite]] seeria, mida toodeti aastatel 2000–2008. Selles kasutati läbinisti uut [[x86]] arhitektuuri seitsmendasse põlvkonda kuuluvat [[NetBurst]] mikroarhitektuuri, mis oli esimene suurem edasiarendus pärast [[Pentium Pro]]s kasutatud P6 mikroarhitektuuri ([[Pentium II]], [[Pentium III|III]], jne.) aastast 1995. NetBurst võimaldas saavutada kõrgeid taktsagedusi (kuni 3,8 Ghz) tänu väga sügavale [[käsukonveier]]ile (instruction pipeline)<!-- http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2472 -->. Kiirust piiras vaid kõrge soojuseraldus, mille tingis protsessori suurenenud võimsus ([[Prescott]]i seerial kuni 115W).
'''Pentium 4''' on [[x86]] arhitektuuri seitsmendasse põlvkonda kasutav [[mikroprotsessor]], mida toodab [[Intel]]. Pärast 1995. aasta [[Pentium Pro]]d on see nende esimene päris uus keskprotsessori<!--CPU--> disain<!--ülesehitus-->, nimetusega [[NetBurst]] arhitektuur. Erinevalt [[Pentium II]]-st, [[Pentium III]]-st ja erisugustest [[Celeron]]idest, oli arhitektuur Pentium Pro/P6 disainile vähe tänu võlgu ning oli läbinisti uus. Netbursti mikroarhitektuur tõstis esile väga sügava käskluse-toruliini<!--kuidas on instruction pipeline? torujoon ntx?-->, kavatsusega ulatuda<!--scale--> väga kõrgetesse sagedustesse. Samuti esitles see [[SSE2]] käsukogumiku <!--"instruction set"; võib olla ka 'käsklus-', '-kogumik', '-paigaldus', '-komplekt', '-süsteem', '-suund'; ka set of instructions"--> paigaldatud kiiremaks [[SIMD]] täisarvuks<!--integer; ingliskeelses artiklis võib seda tõlgedada ka tegusõnana--> ning 64-bitiseks ujuvkoma-arvutamiseks. Hilisemad Pentium 4 mudelid esitlesid uusi tehnoloogilisi arenguid nagu Hyper-Threading,<!--hüperjaotus?--> mis on omadus panna üks füüsiline keskprotsessor paistma nagu kaks loogilist ja virtuaalset keskprotsessorit.
 
Esimesed Pentium 4 tuumad, koodnimega "Willamette", lasti välja 2000. aasta novembris ning nad töötasid taktsagedustel vahemikus 1,3–2,0 Ghz. Tähelepanuväärne oli [[esisiin|esisiini]] (FSB) <!-- http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=3628 -->taktsagedus 400 Mhz. See tähendas, et sagedusel 100 Mhz sooritati ühes taktis 4 mäluoperatsiooni. Samal ajal oli [[AMD Athlon]]i FSB kiirus 200 või 266 Mhz. Hiljem toodi turule NetBurstil põhinev versioon algtaseme [[Celeron]]i protsessorist (tihti viidatud nimega Celeron 4) ning kõrgtaseme [[Xeon]] protsessor tööjaamadele ja [[Sümmeetriline_mitmiktöötlus|SMP]] konfiguratsioonidele. Kahetuumaline versioon sai nimeks [[Pentium D]].
Esialgne Pentium 4, koodnimega "Willamette", töötas 1,4 ja 1,5 GHz-il ning lasti välja 2000. aasta novembris [[Socket 423]] platvormil ning hiljem [[Socket 478]]-l ulatuses 1,5GHz&#8211;2GHz. Tähelepanuväärne Pentium 4 tutvustusega oli võrreldavalt kiire 400MT/s [[Front Side Bus|FSB]] (front-side bus ehk esipoole siin). See põhines tegelikult 100 MHz taktilainel<!--clock wave-->, aga siin oli neljakordselt pumbatud<!--[[w:quad-pumped]], mis tähendas seda, et maksimaalne ülekandekiirus oli neli korda kiirem tavalisest siinist, seega arvestati, et see töötab 400 MT/s. Tolle aja [[AMD Athlon]] töötas kiirusel 266 MT/s (kasutades kahekordselt pumbatud<!--[[w:double-pumped]]--> siini).
 
Pentium 4 kasutas esmakordselt [[SSE2]] ning Prescotti seeria ka [[SSE3]] käsustikku, mis võimaldas kiirendada arvutusi, multimeediarakendusi ning mänge. Hiljem võeti kasutusele [[Hyper-Threading]] ehk ühe füüsilise protsessori kasutamine kahe loogilise protsessorina. 2004. aastal laiendati 32-bitist käsustikku 64-bitiste käsklustega ([[x86-64]]).
Nagu Inteli lipulaeva-kiipidele traditsiooniline, tuli Pentium 4 ka alama taseme [[Celeron]]i versiooniga (tihtipeale viidatud kui Celeron 4) ja kõrgtaseme [[Xeon]] versiooniga, mis mõeldud [[Sümmeetriline_mitmiktöötlus|SMP]] konfiguratsioonidele. Kahetuumaline versioon sai nimeks [[Pentium D]].
 
Pentium 4 protsessoritüüp<!--"line"-->järeltulijaks taandati 27. juulil 2006 ning vahetati väljasai [[Intel Core 2]] tüübiga, mis kasutab Core mikroarhitektuuril põhinevat "Conroe" tuuma ning mis lasti välja 27. juulil 2006.
 
==Arhitektuur==
TasemetestidesTestides ei olnud [[NetBrust]] arhitektuuri eelised selged. Hoolikalt optimeeritud koodiga oli P4 sooritus tõepoolest parem kui Inteli kiireimal Pentium III-l, nagu oli ka oodatud. Kuid [[vananenud süsteem|vananenudja applikatsioonides]]paljude hargnemis- või x87 [[ujuvkoma]]-instruktsioonidegaujukomakäskudega rakendustes oli P4 vaid samaväärne või langes isegi eelkäijast tahapoole. EnamgiPeale veelselle &#8212;eraldas NetburstNetBursti arhitektuur hajutas rohkem soojust kui ükski varasem Inteli või AMD protsessor.
 
Tulemuseks oli see, et Pentium 4 tutvustustvõeti kohtasidvastu erisugusedvastakate arvustusedarvamustega: arendajad põlgasid uut keskprotsessoritprotsessorit, sest seetekkis tekitasterve uuerida reauusi koodi [[koodi optimiseerimineoptimeerimine|koodi optimiseerimiseoptimeerimise]]<!--optimeerimine--> reegleid. Näiteks matemaatilistes aplikatsioonidesrakendustes saavutas palju madalama taktsagedusega [[Athlon]] kergekergelt ülekaalu. Pentium 4-st, mis jõudnuks järele ainult siis, kui tarkvara oleks rekompileeritud [[SSE2]] toetusega. Kogenud arvutikasutajatest ostjadtarbijad vältisid Pentium 4-ga varustatud arvuteid kõrge hinna ja küsitava kasu pärast. Tooteturustamise mõistesseisukohast tegioli Pentium 4 ainsuslik rõhk taktsagedusele (üle kõige muu) sellejustkui turustaja unenäoksunelm.
 
Kaks klassikalist mõõdustikkuprotsessori keskprotsessorisuutlikkuse suutlikkuselemõõdustikku on IPC (inglise ''instructions per cycle'' ehk instruktsioone tsükli kohta) ja taktsagedus. Kuna IPC-d on koguseliselt keeruline mõõta (testimisprogrammi instruktsioonisegu pärast), siissamas on taktsagedus on lihtne mõõt, mis annab ainsaabsoluutarvuline absoluutarvusuurus. Kogenematud ostjad lihtsaltseostasid seostaksidlihtsalt kõrgeima taktsageduse parima tootega ning Pentium 4 oli kõigutamatu megahertsitšmpionmegahertsitšempion. EtKuna AMD olidoli selliste reeglite järgi võimetu konkureerima, pani seeloodi Inteli turunduseelisele vastu omavastukaaluks "[[Megahertsi müüt|Megahertsi müüdi]] kampaaniaga" kampaania (''<nowiki>'Megahertz Myth campaign'</nowiki>''). AMD tooteturundus kasutas "PR-reitingu" süsteemi, mis määrasmäärates väärtusarvu, mis põhinesnäitas suutlikus-suhtelisusel<!--kuidasselle tõlkidasuutlikkust selles kontekstis 'relative-performance'? Veel algsem alternatiiv oleks suhtelisel suutlikkusel-->võrreldes reamasinalereamasinaga<!--baseline machine-->.
 
P4Pentium 4 käikulaskmisel teatas Intel, et NetBurst ulatust arvatijõuab jõudvateeldatavasti 10 GHz-ni (üle mitme [[Pooljuhi tootmine|tootmisprotsessi]] põlvkonna)., Entent NetBursti arhitektuur jõudis sageduslakkesageduslaeni kõvasti allaallpool oodatud tasemetaset kiireimtippkiiruseks Pentiumjäi 4vaid ei3,8 ületanud kunagi 4 GHzGhz. Intel ei näinud ette transistori energialekke järsku tõusu. ülespoole; lekeLeke hakkas toimuma, kui kiip jõudis 90 nm ja väiksemaväiksemate protsessinoodinitootmisprotsessideni. See uus võimsuslekke fenomen sekka tavalise soojuseraldusega lõi jahutuse ning taktsageduse suurendamise<!--scaling--> probleeme sedamööda, kuidas taktsagedused suurenesid. Reageerides nendeleNendele ootamatutele taktistustele,takistustele püüdisreageerides üritas Intel mituerinevaid tuuma uuestiteostust<!--redesigns-->edasiarendusi (eriti just "Prescott"-iPrescotti) ja uuris uusi tootmistehnoloogiaid, mitut tuuma, kõrgemat FSB kiirust, vahemälu suurendamist ning lühemat ja efektiivsemat käsukonveierit madalama taktsageduse juures. Miski nende probleeme siiski ei lahendanud ning ajavahemikus 2005—20062003—2005 nihutas Intel arenduse Netbursti juurest äraeemale, et keskenduda jahedamalt töötavale [[Pentium M]] arhitektuurile. 2006. märtsisaasta alguses kuulutas ettevõteIntel välja [[Intel Core]] arhitektuuridarhitektuuri, mis annavadpani suuremasuuremat rõhurõhku energiatõhususele ja tootlikkuselejõudlusele taktsageduse kohta. LõplikudViimased NetBurstil põhinevad tooted lasti välja 20062007. aastal ning kõik järgnevad tooteperekonnad läksid üle üksnes Intel Core arhitektuurile.
 
==Vaata ka==