Vähilaadsed: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) P Tühistati kasutaja 88.196.17.93 (arutelu) tehtud muudatused ning pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi RibotBOT |
|||
19. rida:
'''Vähid''' ehk '''vähilaadsed''' ehk '''koorikloomad''' (''Crustacea'') on väga mitmekesine [[alamhõimkond (bioloogia)|alamhõimkond]] [[lülijalgsed|lülijalgseid]]. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses [[putukad|putukate]] järel teised.
== Välisehitus ==
Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on [[hingamiselund]]itena talitlevad [[lõpused]] (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari [[tundel|tundlaid]], teistel lülijalgsetel on üks paar.
Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 16–20 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, [[rindmik]]u ja [[tagakeha]]. Tihti on pea ja rindmik liitunud, moodustades ühtse pearindmiku. Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas. Rindmiku esimesed kolm jäsemetepaari on sageli muutunud lõugjalgadeks, mis aitavad toitu kätte saada. Kõrgematel vähkidel esineb jäsemeid ka tagakehal.
Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Jäsemete siruulatus ulatub mõnedel 3,5 meetrini; maksimaalne kaal on kuni 20 kilogrammi.
== Sigimine ja areng ==
| |||