Anton Denikin: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
 
Aastatel [[1910]]-[[1914]] oli Denikin 17. Arhangelski jalaväepolgu komandör, [[1914]]. aastast [[kindralmajor]].
== Teenistus I MS ajal==
I MS alguse ajal teenis Denikin [[Kiievi sõjaväeringkond|Kiievi sõjaväeringkonna]] staabiülemana.
 
[[Esimene Maailmasõda|Esimeses Maailmasõja]] alguses oli Denikin - kindral {{[[Aleksei Brussilov}}]]i 8. armee kindralkortermeister, kuid omal soovil lasi Denikin end üle viia 4. Küti (raud) brigaadi komandöriks. 1915. aastal edutati ta kindralleitnandiks.
 
Venemaa Keisririigi armee [[kindralleitnant]] Denikin juhtis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal brigaadi, diviisi, korpust.
 
[[1916]]. aastal autasustati teda Briljantidega Georgi relvaga ja määrati 8. armeekorpuse komandöriks.
==Teenistus pärast veebruarirevolutsiooni==
 
[[1917]]. aastal määrati ta Kõrgema Ülemjuhataja staabiülema abiks ja hiljem [[Läänerinde]]- ja [[Edelarinde]] ülemjuhatajaks.
 
Pärast [[Kornilovi mäss]]u, vahistati ning paigutati koos [[Lavr Kornilov]]iga Bõhhovski vanglasse, kust ta 1917. aasta novembris põgenes [[Novotšerkassk]]isse.
==Venemaa kodusõjas==
 
[[1918]]. aasta jaanuaris oli Denikin 1, Vabatahtlike diviisi ülem, [[1. Kubani sõjaretk]]e ajal oli Denikin kindral [[Kornilovi Vabatahtlike Armee]] juhataja asetäitja; pärast [[Lavr Kornilov]]i hukkumist ajal [[Jekaterinodar]]i piiramisel, kui mürsk purustas ta peakorteri ning Kornilov sai surmavalt haavata, sai Denikinist valgekaardi nn [[Vabatahtlike Armee]] ülemjuhataja.
 
Denikin juhatas [[2.Kubani sõjaretk]]e ning juhtis võitlust Punaarmee, 11. armee vastu. [[1918]]. aasta septembris pärast kindral Aleskejevi surma, määrati ta Vabatahtlike Armee Ülamjuhtajaks ja [[1918]]. aasta detsembrist oli Denikin [[Lõuna-Venemaa Relvajõud]]ude ülemjuhataja. Pärast ebaõnnestunud pealetungi Moskvale 1919. aastal ja lüüasaamist Punaarmee käest andis ülemjuhatuse üle [[Peter von Wrangell]]ile ja [[1920]]. aastal emigreerus Denikin [[Inglismaa]]le, kus kolis edasi [[Belgia]]sse ning seejärel [[1926]]. aastal [[Prantsusmaa]]le.
==Tegevus emigratsioonis==
Välismaal tegeles kirjandustegevusega .
Prantsusmaalt emigreerus Denikin 1945. aastal Ameerika Ühendriikidesse, kus Denikin pürast surma maeti algul [[Jackson (New Jersey)|Jackson]]i linna, [[New Jersey]] osariigis, [[USA]]s, ning tema abikaasa Pariisi. [[2005]]. aastal maeti nende põrmud ümber [[Moskva]] [[Donskoi klooster|Donskoi kloostri]] kalmistule.
 
==Kirjandustegevus==
*Vene mäsu märkmed (''«Очерки русской смуты»''), 5 kõidet
74 594

muudatust