|
[[Pilt:Tamme-Lauri tamm.jpg|thumb|Tamme-Lauri tamm]]
{{kopipeist|allikas=}}
'''Tamme-Lauri tamm''' on Eesti kõige jämedam [[tamm]]. Tamm kasvab [[Urvaste vald|Urvaste vallas]] Tamme-Lauri talu maal.
'''Tamme-Lauri tamm''' kasvab Urvaste vallas Tamme-Lauri talu maal. Keset nurme laiutav harali okstega puu mõjub pilkupüüdvana ja väärikana. Puu juures seistes on raske uskuda, et Eestimaal nii uhkeid puid võib leiduda.
Tamme kõrguseks mõõtsin 2001. a. 16 m ja tüve rinnasümbermõõduks 825 cm. Teist nii jämedat puud, mõõdetuna rinnakõrguselt, Eestis ei leidu. Meie riikliku looduskaitse rajaja Gustav Vilbaste mõõtis sama puud 1930. a. Siis sai ta tüve ümbermõõduks 730 cm. Seega oli tamme ümbermõõt 71 aastaga suurenenud 95 cm võrra. See on olnud ühe vana tamme kohta suhteliselt kiire kasv ja osutab, et puu kasvuhoog pole raugenud.
1998. a. määras Tamme-Lauri tamme vanust puiduproovide järgi Alar Läänelaid, saades puu vanuseks 680 aastat. See on Eestis vanim puu, mille vanust on juurdekasvupuuriga määratud. Et tüves oleva suure õõnsuse tõttu sai järeldusi teha vaid suhteliselt õhukese säilinud puiduosa järgi, tuleb saadud vanust lugeda üsna ligikaudseks.
== Välislingid ==
Paarikümne aasta eest võeti meie rekordtamme kallal ette põhjalik remont. Sajanditega oli tüvi seest õõnsaks pehkinud. Oli karta, et varsti ei jaksa õhuke tüvesein kogukat võra enam enam kanda ja puu võib suuremas tormis variseda. Tüve sisemusest veeti välja kaks autokoormat kõdu ja prahti. Õõnsusesse, kuhu mahtunuks viis inimest ümber väikese laua näiteks kohvi jooma, ehitati tellistest, raudarmatuurist ja betoonist kunstsüdamik. See hakkas tüve ja võra seestpoolt toetama. Vanad oksaaugud kujundati tuulutuskäikudeks, et tüvi seestpoolt ei kopitaks. Avaused kaeti metallvõrguga linduse eest, kellel võiks tulla tahtmine sinna pesa rajada. Tüve hargnemiskohta ehitati raudluuk, kui peaks olema tarvis pääseda tüve sisemusse kunstsüdamikku parandama. Ehitusjäljed peideti nii oskuslikult, et vaid asjasse pühendatu oskab neid märgata.
* [http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php?option=loadarticle&task=view&contid=630&obj=ala Tamme-Lauri tamm EELISes]
* [http://www.eestigiid.ee/?SCat=40&CatID=0&ItemID=1312 eestigiid.ee: Tamme-Lauri tamm]
* [http://www.turismiweb.ee/ee/company/TAMME-LAURI_TAMM/8013/ turismiweb.ee: Tamme-Lauri tamm]
{{Coordinate|NS=57/55/2/N|EW=26/34/36/E|type=landmark|region=EE}}
Tamme-Lauri tamme kohta on teada mitmeid rahvajutte. Kuulsin neid esimest korda 1979. a. Siis vestis lugusid Tamme-lauri talus elanud 76-aastane Ella Alliksaar. Ta kõneles, et puu olevat kasvama läinud Rootsi kuninga maa sisse löödud vehmrist ehk vankri aisast. Mäletatavasti tuuakse sarnast jutumotiivi mitmete põlispuude kohta Eestis. Ella lisas, et kuningas olevat lubanud siis, kui puu kasvama läheb, Eestisse tagasi tulla. Veel meenutas vana naine, et lapsena oli ta tamme ligidal tihti seakarjas. Sigadele meeldisid tammetõrud, mida sügiseti puult pudenes. Kui vihma hakkas sadama, olnud hea puu õõnsusesse varju pugeda. See oli olnud lastele ka mängutoa eest. Puu oksaõõnsustes elanud hakke ja mõnikord ka öökull. Võrreldes puu välimust lapsepõlves ja praegusajal, ei osanud Ella esile tuua muud, kui et mõned üksikud jämedad oksad on vahepeal murdunud.
Üks vanemaid ja huvitavamaid Kirjandusmuuseumis rahvasuust talletatud pärimusi on Tamme-Lauri tamme kohta kohalikus murdes kirja pandud Axel Sinimetsa suust. 1939. a. teatas ta sõna-sõnalt järgmist: "Tamme seen arvatas elävät vaim, kes saat ümbruskonda õnnetust ja kurja, kuid vahel ka hääd. Temä seen om päämiselt tulevaim ning tä om Urvaste koolimaia jõba mitu kõrda palutanu. Nimi on tulnudki sõnast Laurits - tulejumal. Ka tamme lähedal olevat talu om nakatu kutsuma Tamme-Lauriks."
Niisiis elas vanarahva arvates tamme sees tulejumal Laurits. Püha Laurentsius ehk Laurits on olnud katoliiklaste pühak, keda seostatakse tulega. Mis aga puudub veendumusse, et tammes elab tulejumal, siis ulatuvad niisuguse arvamuse juured juba Euroopa eelkristlikusse aega. Roomlastel oli puu pühendatud Jupiterile, muinasskandinaavlastel Thorile, leedulastel Perkunasele. Kõik need on olnud nimetatud rahvaste usundis piksejumalad.
Põhjusele, miks erinevad rahvad on tamme ikka seostanud välguga, saab tuge loodusteadustest. On nimelt uuritud, kui sageli lööb välk erinevatesse puuliikidesse. Ülekaalukalt on esikohal tamm. Miks? Peamiselt sellepärast, et tamme sammasjuur ulatub sügavamale maa sisse kui teistel puudel. Sageli küünib juur välja põhjaveeni. Nii saab üksikust vanast tammest keset lagendikku parimaid looduslikke piksevardaid.
Seda, et ka Tamme-Lauri tamme sisse on korduvalt välk löönud, tõendavad mitmed ülalt alla ulatuvad kinnikasvanud lõhed puu tüves. Kuid enam pikne seda puud ei ohusta. Tema võrasse on nüüd peidetud piksevarras.
Kolm aastat tagasi oli üks Itaalia keskkonnakaitsjate ühing kokku panemas raamatut, kus kirjeldatakse iga Euroopa riigi ühte kõige esinduslikumat puud. Eesti väärikaimat polnud välja pakkuda raske. Muidugi pidi see olema meie jämedaim ja vanim puu.
Tamme-Lauri tamme uhket välimust on muide jäädvustanud 1968. a. Eesti väljapaistev kunstnik Günther Friedrich Reindorff. Sama puud kujutatakse ka meie 10-kroonisel rahatähel.
Hendrik Relve. Põlispuud. Tln., 2003
'''Kuningas elab veel 700 aastat'''
Autor: Juhani Püttsepp (04.11.2003)
== '''TAMME-LAURI TAMM''' ==
: Hoolimata betoonsüdamest kasvab puu mühinal inimesest järjest suuremaks.Tammepuu kümnekroonise rahatähe tagaküljel võtab vastu presidente ja pulmaronge.
[See on Viiralti tamm! Nii vastavad nagu üks mees mu 16 sõpra ja tuttavat, kelle käest küsin, mis puu see meie kümnekroonise tagakülge ehib.
“Suuruselt pole Viiralti tamm isegi mitte esimese kolmekümne hulgas,” teab sinasõber puudega, Hendrik Relve. “Aga tugevasti on toiminud Eduard Viiralti nimi. Selle tamme nimi on õieti Tammekoori tamm. Aga Viiralt käis sõja ajal mõned nädalad seal, tegi tammest pildi ja kaugem rahvas hakkas puud tema järgi kutsuma.”
Kümnekroonise taga on Viiralti tamm Viljandi lähedal Viiratsis – nii olen ka ise teadnud. Selgub, et see teadmine on olnud vildak. Eesti Panga muuseumi töötaja ütleb, et see pole Viiralti tamm, aga mis tamm, ei oska täpselt öelda.
Rahatähe kujundaja Vladimir Taiger meenutab, et krooni tuleku ajal, ühel koosolekul Eesti Pangas, oli vist loodusemees Jaan Eilart see, kes soovitas, et Jakob Hurdaga raha tagaküljel võiks olla Eesti jämedaim puu, Võrumaal Urvastes kasvav Tamme-Lauri tamm.
Puude uurija Fred Puss kirjutab 1998. aasta Eesti Looduses: “Hästi hooldatuna ning silmapaistva asendi tõttu maastikul võib Tamme-Lauri tamm õigustatult kanda Eestimaa puude kuninga tiitlit.”
Tamme-Lauri pole mitte ainult Eesti jämedaim, vaid ka vanim puu.
“20. juulil 1998 võtsin puu ümbermõõdu ja puurisin kahelt poolt, lääneküljest ja idaküljest,” seisab dendroloog Alar Läänelaiu välipäevikus. Aastarõngaste põhjal arvutas Läänelaid puu istutusaastaks 1326. “See on tõenäoline maksimumvanus.”
Tähendab, Tamme-Lauri võib olla näinud Jüriöö ülestõusu lõkkeid, rääkimata teistest tähtsatest sündmustest.
Välk lõi sisse
Tamme-Laurit on löönud pikne.
“Tamme peajuur läheb sügavamale kui teistel puudel, põhjaveeni. Nii moodustab ta lagedal seistes loodusliku piksevarda,” selgitab Hendrik Relve. “On tohutult tammesid, kuhu välk sisse on löönud.”
Tamme-Lauri on jäänud seest õõnsaks.
“See oli 1960. aastate lõpus, tudengina rändasin koos kamraadidega. Õõnsus oli just tühjaks tehtud, sinna sai sisse ronida,” meenutab Relve. “See oli nagu puhas kamber. Üksikutest oksaaukudest paistis valgus sisse. See oli ilus. See andis tõuke minu kiindumusele puude vastu.”
Tamme-Laurile on lauldud.
Urvaste muusikaõpetaja Erma Kallasse mäletab, kuidas koolilapsed ja Antsla pensionäride folklooriring Sügismeloodia üheskoos esitasid puu all Suure-Jaanist pärit tamme-regilaulu. “Läksin metsa kõndimaie, seek-sale-proo!”
Tamme-Laurit on külastanud president.
1997. aastal löödi puu juurde heinamaale P-tähega sinine parklasilt (tänini püsiv). Urvaste rahvas võõrustas siis Lennart Merit, riigijuhile pakuti piima-leiba.
Merile astus paljajalu juurde tookordne Urvaste postiljon [[Contra]], kodanikunimega Margus Konnula. Jutt riigimehe ja poeedi vahel käändus põhiseadusele. “Ma teen põhiseadusest paroodia ja sellest paroodiast omakorda paroodia. Siis saab üks õige põhiseadus,” pakkus Contra.
“Põhiseadus on nii püha asi,” kontreeris Meri põlispuu all seistes.
Pulmade tunnistajaks
Nüüd on Tamme-Lauril sentimeetrijämedune piksevarras. Kaks raudvitsa, mis tema lõhenenud tüve kokku tõmbavad.
Betoonist süda õõnsuse täiteks ja aken õhutamiseks.
Inimesed kisuvad tema küljest mälestuseks kooretükke.
Mutid kaevavad tema juurte vahel hunnikuid.
Külapoisid ronivad talle selga.
Tamme lähedal elav Väino Kolk on märganud, et pulmarongid peatuvad ja abiellujad käivad ümber tüve. Kohalik kirikuõpetaja oletab, et nii otsib pruutpaar tammest tugevust oma abielule. Õpetaja ise pole laulatustalitust tamme all toimetanud, tema on rohkem ristiusu, mitte muinasriituste teadja.
Ühel aastal annab tamm tõrusid, mille lapsed kohe ära korjavad, teisel aastal puhkab.
Kõik on hästi. Ainult otse puu alla istutatud plekksilt on inetu, rikub vaadet, kurdab fotograaf Ingmar Muusikus.
“Kui silmas pidada Euroopa eakaaslasi, võib Tamme-Lauri elada veel 700 aastat,” ennustab Alar Läänelaid puule pikka iga.
“Viimase 50 aasta jooksul on aastarõngad läinud laiemaks. Ta tunneb end hästi.”
'''Tamme-Lauri tamm'''
Ümbermõõt rinna kõrgusel 831 sentimeetrit (1998). Euroopa jämedaim puu on Rumskulla tamm Rootsis (1350 cm).
Tamme-Lauri õõs olevat mahutanud seitse inimest.
Urvastes on kõige paremad kasvukohad tammele, sealkandis kasvavad ka jämeduselt teine ja kolmas tamm, Mäe-Lehtsoo ja Jakobi.
Tamm saanud nime Tamme-Lauri talult. See nimi omakorda tulnud Lauritsalt, keda arvati tammes elavat, õnnetusi, kurja, tulekahjusid, aga vahel ka head põhjustavat.
Praegu on käibel 6,52 miljonit Tamme-Lauri pildiga Eesti Panga 10kroonist.
[[Kategooria:Eesti puud]]
| 