Erinevus lehekülje "Füüsika" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 4872 baiti ,  16 aasta eest
resümee puudub
P (robot Adding: cv, lad, ta, xh Modifying: scn)
''See artikkel annab lühiülevaate füüsikast; füüsikaga seotud mõistete leidmiseks vaata [[füüsika mõisteid]].''
----
'''Füüsika''' on [[loodusteadus]], mis uurib [[loodus]]t kõige üldisemas mõttes: kõigi [[mateeria]]vormide üldisi omadusi. [[Füüsik]]ud uurivad [[aine]] ja [[jõud]]ude [[vastasmõju]].
 
Füüsika on [[täppisteadus]]: nii füüsikaline [[eksperiment|katse]] kui ka [[teooria]] ([[loodusseadus]]te formuleeringud) rajanevad [[matemaatika]]l.
 
[[Antiikaeg|Antiikajal]] hõlmas füüsika kogu [[loodusteadus]]e ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõna ''physis'' tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles [[16. sajand|16.]]–[[17. sajand]]il. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli [[19. sajand]]i lõpp ja [[20. sajand]]i algus. Siis loodi [[kvantteooria]] ja [[relatiivsusteooria]] – tänapäeva [[füüsikaline maailmapilt|füüsikalise maailmapildi]] alused.
 
Füüsika [[teadusharu|haru]]de seas on [[mehhaanika]], [[akustika]], [[termodünaamika]], [[elektrodünaamika]], [[optika]], [[aatomifüüsika]], [[tuumafüüsika]], [[elementaarosakeste füüsika]] ja [[gravitatsioonivälja teooria]].
 
Füüsika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud [[astrofüüsika]], [[geofüüsika]] ja teisi teadusharusid.
 
Füüsika on väga tihedalt seotud teiste [[loodusteadus]]tega, eriti [[keemia]]ga, mis uurib [[molekul]]e ja [[keemiline ühend|keemilisi ühendeid]], mis molekulid suurtes kogustes esinedes moodustavad. Keemia toetub paljudele füüsika harudele, sealhulgas [[kvantmehhaanika]]le, [[termodünaamikale]] ja [[elektromagnetism]]ile. [[Keemianähtused]] on siiski piisavalt mitmekesised ja keerukad, et lugeda keemiat füüsikast erinevaks teaduseks.
 
Füüsika on üks [[tehnika]] alusteadusi ja kasutab ise tehnika saavutusi.
 
== Füüsika ajaloo ülevaade ==
<!-- ''Pikem käsitlus leidub artiklis [[Füüsika ajalugu]]'' -->
 
[[Antiikaeg|Antiikajast]] saadik on inimesed püüdnud aru saada [[aine]] käitumisest: miks asjad kukuvad, miks eri [[materjal]]idel on erinevad omadused ja nii edasi. Mõistatusi pakkus ka näiteks [[Maa (planeet)|Maa]] kuju ning taevakehade, eriti [[Päike]]se ja [[Kuu]] käitumine. Pakuti mitmesuguseid teooriaid, mis tänapäeva vaatepunktist olid enamasti väärad. Teooriaid sõnastati enamasti [[filosoofia|filosoofilises]] vormis ning neid ei allutatud süstemaatilisele [[katse]]lisele kontrollile. Antiikaja füüsikute seast paistis silma [[Archimedes]], kes avastas [[mehhaanika]]s ja [[hüdrostaatika]]s kvantitatiivseid seadusi, mis on aktsepteeritud ka tänapäeva füüsikas.
[[17. sajand]]i alguses sõnastas [[Galileo Galilei]] [[inertsiseadus]]e. Aastal [[1687]] avaldas [[Isaac Newton]] raamatu ''[[Principia Mathematica]]'', kus ta esitas kaks mastaapset teooriat: [[Newtoni seadused]], millest sai alguse [[klassikaline mehhaanika]], ja [[gravitatsiooniseadus]]e, mis kirjeldab [[gravitatsioon]]i, üht [[fundamentaaljõud]]udest. Klassikalist mehhaanikat täiustasid [[Joseph-Louis de Lagrange]], [[William Rowan Hamilton]] ja teised. Gravitatsiooniseadusest sai alguse [[astrofüüsika]], mis kirjeldab [[astronoomianähtused|astronoomianähtusi]] füüsikateooriate alusel.
 
==Valdkondi==
*[[Dünaamika]]
*[[Mehaanika]]
*[[Optika]]
*[[Spektroskoopia]]
 
 
 
 
==Loendid==
*[[Elementaarosakeste loend]]
*[[Füüsikaliste suuruste loend]]
*[[Füüsikute loend]]
 
==Vaata ka==
*[[Füüsika mõisteid]]
 
{{täienda}}
 
[[Kategooria:Füüsika| ]]
 
[[af:Fisika]]
[[als:Physik]]
[[ar:فيزياء]]
[[an:Fesica]]
[[ast:Física]]
[[id:Fisika]]
[[ms:Fizik]]
[[bn:পদার্থবিদ্যা]]
[[zh-min-nan:Bu̍t-lí-ha̍k]]
[[be:Фізыка]]
[[bs:Fizika]]
[[br:Fizik]]
[[bg:Физика]]
[[ca:Física]]
[[cv:Физика]]
[[cs:Fyzika]]
[[co:Fisica]]
[[cy:Ffiseg]]
[[da:Fysik]]
[[de:Physik]]
[[el:Φυσική]]
[[en:Physics]]
[[es:Física]]
[[eo:Fiziko]]
[[eu:Fisika]]
[[fa:فیزیک]]
[[fr:Physique]]
[[ga:Fisic]]
[[gl:Física]]
[[gu:ભૌતિક શાસ્ત્ર]]
[[ko:물리학]]
[[hi:भौतिकी]]
[[hr:Fizika]]
[[io:Fiziko]]
[[ia:Physica]]
[[ie:Fisica]]
[[xh:IFiziki]]
[[is:Eðlisfræði]]
[[it:Fisica]]
[[he:פיזיקה]]
[[ka:ფიზიკა]]
[[csb:Fizyka]]
[[sw:Fizikia]]
[[lad:Fisika]]
[[la:Physica]]
[[lv:Fizika]]
[[lb:Physik]]
[[lt:Fizika]]
[[li:Natuurkónde]]
[[hu:Fizika]]
[[mk:Физика]]
[[nl:Natuurkunde]]
[[ja:物理学]]
[[no:Fysikk]]
[[nn:Fysikk]]
[[oc:Fisica]]
[[nds:Physik]]
[[pl:Fizyka]]
[[pt:Física]]
[[ro:Fizică]]
[[ru:Физика]]
[[sa:भौतिकी]]
[[sc:Fìsica]]
[[sq:Fizika]]
[[scn:Fìsica]]
[[simple:Physics]]
[[sk:Fyzika]]
[[sl:Fizika]]
[[sr:Физика]]
[[fi:Fysiikka]]
[[sv:Fysik]]
[[tl:Pisika]]
[[ta:இயற்பியல்]]
[[tt:Fizik]]
[[th:ฟิสิกส์]]
[[vi:Vật lý]]
[[tr:Fizik]]
[[uk:Фізика]]
[[vo:Füsüd]]
[[zh:物理学]]
Anonüümne kasutaja