Inkad: erinevus redaktsioonide vahel

Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi.

 

Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco – kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tšiili aladeni. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal.

 

JUMAL MAA PEAL

 

Esimene suur inka valitseja oli Pachacuti Yupanqui, sõdalane, kes tuli võimule 1438. a. Tema poeg Tupac ja pojapoeg Huayna Capac laiendasid impeeriumi. Valitsejat nimetati Inkaks. Teda peeti jumalaks ja Päikese järeltulijaks.

 

IMPEERIUMI VALITSEMINE

 

Impeeriumi valitseti karmilt. Lihtinimesed töötasid igal aastal mitu päeva valitseja heaks, istutasid taimi, võitlesid lahingutes või ehitasid sildu ja teid. Teedevõrk ühendas tervet impeeriumi, mägedes jooksid üle kuristike köitest sillad. Kohati olid teed raiutud kaljusse, teisal aga sillutatud. Teedevõrgu peamised kasutajad olid kuninglikud sõnumiviijad chasquid ja kaupmehed, kes kasutasid koormaloomadena laamasid.

 

IGAPÄEVAELU

 

Enamik inkade riigi 12 miljonist elanikust olid talupojad. Villa ja liha saamiseks pidasid nad laamasid ja alpakasid, terrasspõldudel kasvatati maisi, kartuleid ja muid köögivilju. Käsitsi kooti villast ning puuvillast kangast, valmistati savianumaid. Linnu ja teid kaitsesid kivist kindlustused, kuid enamik perekondi elas savitellistest ehitatud majades.

 

SUUR PÄIKESEPIDUSTUS

 

Suurt päikesepidustust Capac Raymi´t peeti Cuzcos aasta pikimal ja lühimal päeval. Koidikul pakkus Inka päikesejumal Intile karikatäie püha õlut ja ohverdas talle valge laama, et võita tema abi ja kaitset. Tähtsate jumalate hulka kuulusid veel peajumal Viracocha ja maa- ning merejumalannad.

 

VÕTMESÜNDMUSED

 

1572 Sureb viimane Inka Tupac Amaru.

 

KASUTATUD KIRJANDUS