Föhr: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Wadden - Fohr.PNG|thumb|Föhri asendikaart]]
'''Föhr''' ([[friisi keel]]es ''Feer'', [[taani keel]]es ''Før'') on [[Saksamaa]]le kuuluv [[saar]] [[Põhjameri|Põhjameres]], üks [[Põhja-Friisi saared|Põhja-Friisi saartest]].
Föhr asub Saksamaa suurimast [[Põhjameri|Põhjameres]] olevast saarest [[Sylt]]ist kagus ja [[Amrum]]ist kirdes. Need kaks saart kaitsevad Föhri tormide eest ja Föhri kutsutakse sellepärast roheliseks saareks.
Saare pikkus idast läände on 12 km, põhjast lõunasse 6,8 km ja pindala on 83 ruutkilomeetrit. Ta on pindalalt Saksamaa 5. saar. [[Friisi saared|Friisi saartest]] on ta pindalalt [[Holland]]ile kuuluva [[Texel]]i, [[Taani]]le kuuluva [[Rømø]] ja Saksamaale kuuluva Sylti järel neljandal kohal. Rannajoon on liigestumata.
Saar on madal, kõrgus kuni 13 meetrit. Saarest rõhuv enamik on vähem kui 2 meetrit kõrgel merepinnast ja osa saarest on merepinnast allpool, kõrgemad kohad on lõunarannikul. Piki rannikut asuvad umbes 2 meetri kõrgused [[düün]]id, mis kaitsevad saare keskosa mere eest.
== Ajalugu ==
Föhri ala oli asustatud juba [[neoliitikum]]is. Siis ta polnud veel saar. [[7. sajand]]il saabusid sinna [[friisid]] ja rajasid oma asulad. Millal see kant Taani võimu alla läks, pole teada, kuid [[Valdemar II]] ajal oli ta Taani osa ja jäi selleks kuni [[1864]]. aastani, mil Saksamaa selle vallutas ja annekteeris.
Kuni [[16. jaanuar]]ini [[1362]] oli Föhr isegi mitte poolsaar, vaid osa mandrist, mille piir jooksis tänapäeva Sylti ja Amrumi lääneservast. Tänapäeva Föhri ala ühendas merega jõesuu, mis meretõusu ajal muutus laheks. Kuid sel päeval tabas Põhjamere lõunarannikut tohutu torm, mis ujutas üle palju maad, uhtus pinnase koos sellel olevate majadega ära ning muutis Föhri, Amrumi, Sylti, [[Strand]]i ja teisi endisi kõrgemaid kohti saarteks.
[[1526]] jõudis saarele [[luterlus]]. [[Reformatsioon]] toimus [[1530]].
Kuni [[11. oktoober|11. oktoobrini]] [[1634]] asus Föhrist edelas Strandi saar, siis ujutas torm selle üle ja uhtus pinnase merre, nii et saarest on tänapäeval alles üksnes kõrgeimad kohad [[Pellworm]]i ja [[Nordstrand]]i saar.
[[1842]] valis [[Taani kuningas]] [[Christian VIII]] Föhri oma suveresidentsiks. Sellest ajast peale muutus [[turism]] Föhri jaoks tähtsaks.
[[1920]] korraldati Saksamaa ja Taani piirialadel [[rahvahääletus]] selle kohta, kust peaks kulgema piir. Föhri saare elanikud hääletasid Taanisse kuulumise poolt, aga et Taanile lähemal olevad piirkonnad hääletasid Saksamaale kuulumise poolt, ei hakatud Föhrist Taani enklaavi tegema, vaid saar jäeti Saksamaale.
[[Kategooria:Saksamaa saared]]
| |||