Erinevus lehekülje "Märt Laarman" redaktsioonide vahel

== Elukäik ==
Märt Laarman on masinameister Kusta Laarmani (masinameister) ja tema naise Reeda esimene poeg. Ta sündis [[Õisu mõis]]a saeveskis esimese pojana. Tal oli kaks õde - Linda ja Leili - ning üks vend Peeter. Ta sündis [[Õisu mõis]]a saeveskis.
 
Märt Laarman õppis [[Araku]] (Kääriku) koolis [[Kaarli (Halliste)|Kaarli]]s aastatelaastail [[1904]]–[[1907]] ja [[Otepää Haridusseltsi Progümnaasium]]is [[1908]]–[[1912]]. Aastal [[1912]]. aastal astus ühinesMärt Laarman [[Rakvere Õpetajate Seminar]]igai. PealePärast sedaselle lõpetamist õppis ta [[Tartu Ülikool]]iis Lauri Kettuneni ning Johann Voldemar Veski täienduskursustel,. kusSeal sai ta hariduse, et olla gümnaasiumidesgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja, kellenahariduse taning pidas seda tegutsesametit peamiselt Tallinna koolides 1945. aastani. Samal ajal ei loobunud ta kunagi kunstist, harides ennast pidevalt erinevatel kursustel, näiteks [[1916]]. aastal [[Eesti Kunstiselts]]i joonistuskursusel, kus üheksüks juhendajatestjuhendajaid oli [[Nikolai Triik]]. Kõige selle kõrvalt jõudis Märt Laarman toimetada aastatelaastail 1926-271927 toimetada «Eesti Kunsti Aastaraamatut», aastal 1928. aastal Eesti Kunstnikkude Ryhma programmilist almanahhi «Uue Kunsti Raamat», aastail 1928-29 aastal1929 noorsooajakirja «[[Taie]]» ning avaldasavaldada kunstikriitikat ajalehtedes ja ajakirjades «[[Olion]]», «[[Looming]]», ning «[[Kunst ja Kirjandus]]».
 
1920. aastate teine pool ja 1930. aastate esimene pool oli tema kuiõitseaeg maalikunstniku õitseaegmaalikunstnikuna. [[Eduard Viiralt]]i, [[Ado Vabbe]] ja [[Jaan Vahtra]] kõrval oli just temaMärt Laarman see, kes oma noorusliku innuga sekkus kunstiellu, tuues oma loomingu ja sõnavõttudega sellesse värskust, innovaatilisust ja uudsust. Tema nendelneil aastatelaastail loodud maalid ("Oleviste ja Niguliste" (1926), "Laud" (1928–1929), "Haige" (1930) ja "Õhtu" (1933)) kuuluvad kindlasti tolle aja eesti maalikunsti paremikku. Need olid [[kubism|kubistlikud]] tööd, kusmilles ei ole mingeid tundevälgatusi - kõik on kaine ja ratsionaalne. Neil aastatelaastail rikastas Märt Laarman oma ideedega eesti raamatu üsna konservatiivset stiili, mille. üheksÜks heakshäid näiteksnäiteid on kolme kunstniku (A. Akberg, M. Laarman, H. Olvi) näituse kataloog aastal 1926, kusmilles on ilmselgelt näha rühmituse "[[Bauhaus]]" mõjutusi. Senine aksiaalne kujundusprintsiip asendati asümmeetrilisega janing oluliseks sai kirja selgus ja lihtsus. Samal leheküljel võis leida erinevaidkirjatüübi fondieri suurusi, horisontaalnehorisontaalse kirjapiltkirjapildi vaheldubvaheldumist vertikaalsega ja nii edasijms.Märt Laarman toobtõi ühena esimestest Eestis oma kujundustesse sisse [[fotokunst]]i. 1923. aastal loodi [[Eesti Kunstnikude Rühm]], millega Märt Laarman samal aastal ühines janing oli seal juhtivaksnii kunstnikuksjuhtiv ningkunstnik kui ka teoreetikuksteoreetik. Rühmituses valitses kubistlik-konstruktivistlik stiil, mis avaldub ka Laarmani 1923. aastal loodud puulõikes "Sadam".
 
1940. aastatelaastail töötas Märt Laarman edukalt nii vabagraafiku kui ka raamatukujundajana. Teda süüdistati sellelsel ajal [[formalism]]is ehk eemaldumisteemaldumises tolleaegsest kunstiringkonnast,. midaTegelikult võib vaidlustada sellega, etoli ta oli tollal tegelikult üks viljakamaid raamatukunstnikke, andes väljakujundades üle 40 teose,. millestParimaiks parimateks näideteksnäiteiks võib neist pidada aastal 1946. väljaaastal antudilmunud [[Friedebert Tuglas]]e "Elu ja kangastused" ja 1948. väljaaastal antudilmunud [[Lydia Koidula]] "Valik luulet".
 
1950ndatel1950. aastail tegeles Märt Laarman [[Friedebert Tuglas]]e teoste kaheksa köite illustreerimisega, kuid suutis selle kõrvalt ka luua ka palju vabagraafilisi lehti, mida samuti peetakse eesti kunsti paremikku kuuluvaks. 1951. aastal heideti Märt Laarman Kunstnike Liidust välja «loomingulise küündimatuse ja passiivse hoiaku pärast ENSV Kunstnike Liidu üritustesse». Liidu liikme staatus taastati siiski viieviis aastaaastat pärasthiljem.
 
1960. aastatelaastail tegeles taMärt Laarman vabagraafika ja raamatukunstiga, kus pildid ja tekst olid seekord linoollõikes. 60-ndate1960ndate paiku kantihakkas hakkabMärt Laarman tegelema värvilise graafikaga, mille heaks näiteks on 1962. aastal loodud puulõikes "Sõudja". Kui omata kunstnikunoore algusaegadelkunstnikuna (201920.-ndad-30-ndad)1930. levisaastail temaleelists kubismkubismi janing suhteliselt kainekainet ja ratsionaalneratsionaalset stiilstiili, siis nüüdhiljem tõi Märt Laarman eesti raamatukunsti tagasi emotsionaalse mõjujõu ja tundesügavuse. Tõestuseks võib tuua tema poolt loodud Tuglase "Teoste" puugravüürid, kus iga pisemgi detail on hingestatud, muutes need eriti kütkestavateks.
 
Oma loomingutee alguse poolealgupoolel on Märt Laarman öelnud: "Meil vaadatakse graafikale üldse nagu mingi teise järgu kunstile. LoomulikultseeLoomulikult see publiku suhtumine puulõikesse ja üldse graafikasse ei soodusta ta erilist õitselepuhkemist". SellelSel ajal oli ta üks vähestestväheseid Eesti graafikutestgraafikuid ja temaning võiks olla üks kunstnikestkunstnikke, tänu kellele tekkis ja arenes Eesti paljundusgraafika. 1969. aastal omistatakseomistati Märt Laarmanile aunimetus [[Eesti NSV]] [[teeneliseteeneline kunstniku aunimetuskunstnik]].
 
== Looming ==