Urson: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
DSisyphBot (arutelu | kaastöö) P robot lisas: sr:Северноамеричко бодљикаво прасе |
Resümee puudub |
||
5. rida:
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref =
| pilt =
| pildi_laius =
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = ''Chordata''
19. rida:
| levikukaardi_seletus =
}}
[[Pilt:Porcupine-BioDome.jpg|thumb|Urson puu otsas]]
'''Urson''' (''Erethizon dorsatum'') on [[okaslased|okaslaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[urson (perekond)|ursoni]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[närilised|näriline]].
Urson on oma perekonna ainus [[liik (bioloogia)|liik]]. <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 7. kd., lk. 119</ref>
Urson asustab [[Alaska]], [[Kanada]] ning [[USA]] põhja- ja lääneosa [[okasmets|okas]]- ja [[segamets]]i. Levila ulatub otsapidi [[Mehhiko]]sse. Ta on ainus USA-s elav okaslane, ülejäänud 22 liiki 3 okaslaste perekonnast elavad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. <ref name="Loomade elu"/>
Urson on suhteliselt suur näriline: tema [[tüvepikkus]] on 64–86 cm, tüse [[saba]] on kuni 30 cm pikk. Tal on väike pea ja lühikesed jalad. Hambaid on 20. Keha katavad kollakasvalged musta või pruuni tipuga [[okas|okkad]], mida igal loomal on kuni 30 tuhat. Okkad kasvavad pigem seljas, kõhupoolel on neid vähe, peas on nad lühikesed. Pealiskarvad on okastest mõnevõrra pikemad. <ref name="Loomade elu"/>
Urson on aktiivne aasta ringi. Ta tegutseb peamiselt öösiti ja siis võib metsas kuulda tema soiguvate häälitsuste seeriaid. Kuid päevalgi pole raske ursonit kohata, kui ta aeglaselt mööda maad astub või puu otsa ronib. Tema tegutsemispaiku reedavad oakujuliste [[väljaheide]]te kuhilad uruavade läheduses, jäljed niiskel maapinnal ja näritud puukoor. <ref name="Loomade elu"/>
Ursoni okkad kinnituvad üsna nõrgalt, eriti [[karvavahetus]]e ajal, ja kukuvad kergelt välja, kuid ise urson endal okkaid välja ei kisu. Kui ursonit häiritakse, pöördub loom tagumikuga ründaja poole ning tõstab okkad ja saba üles, püüdes vaenlast hirmutada. Ise urson ei ründa. <ref name="Loomade elu"/>
Ursoni looduslikud vaenlased on [[nugis]]e perekonda kuuluv [[ilka]], [[ilves]] ja [[puuma]]. <ref name="Loomade elu"/>
Urson on aktiivne aasta ringi. Suvel eelistab urson omaette elada, aga talvel koguneb mitu isendit ühte varjepaika. Nad kasutavad samu radu ning toituvad samadel puudel. <ref name="Loomade elu"/>
Suvel sööb urson [[rohttaim]]i, ka vees kasvavaid. Sügisel ja talvel koorib ta puid, süües koorealuseid mahlakaid ning [[tärkis]]e- ja [[suhkur|suhkru]]rikkaid kihte. Tihti närib ta mitu päeva järjest sama puud ja võib selle ära kuivatada. Kindlaid puueelistusi tal pole, kõlbavad näiteks [[mänd|männid]], [[vaher|vahtrad]] ja [[künnapuu]]d. Kevadel sööb urson puudel [[õis]]i ja noori [[leht]]i. <ref name="Loomade elu"/>
Jooksuaeg saabub sügisel või sügistalvel. Isased hulguvad mööda metsa ja toovad kuuldavale kõrgeid helisid. Pärast 7 kuud kestnud [[tiinus]]t toob emane ajavahemikus [[aprill]]ist [[juuni]]ni ilmale ühe poja. Poeg on suur, avatud silmadega ja hästi arenenud. Vastsündinu tüvepikkus on üle 6 cm, mass kuni 560 g. <ref name="Loomade elu"/>
Juba pool tundi pärast sündi hakkavad pojal okkad kõvastuma. Esimesest elupäevast peale järgneb poeg emale ja ilmutab kõiki ursonile tüüpilisi kaitsereaktsioone. Juba 3.–5. elupäeval hakkab poeg hambaid laksutama. Poeg imeb tihti. Imetav emasloom istub, toetudes kintsudele ja sabale. Juba esimesel elukuul hakkab poeg pisut tahket toitu sööma. Vangistuses toidab ema poega piimaga 4–5 kuud. <ref name="Loomade elu"/>
Urson ei tekita olulist majanduslikku kahju. Ta võib paha tekitada puude, sealhulgas [[viljapuu]]de ja ilupuude "rõngastamisega". Kui urson satub [[teravili|teravilja]]põllule, siis tallab ta rohkem taimi kui sööb. <ref name="Loomade elu"/>
Urson on hirmus närija. Otsides pekki või midagi muud, millel on soola, kasvõi inimese [[higi]] lõhn, võib urson läbi närida nii telgiriide, kirvevarre, aeru kui sadula. <ref name="Loomade elu"/>
Looduses on ursonid üsna laisad, aga vangistuses ärrituvad nad kergesti ja satuvad isegi raevu. Vangistuses on ursoni eluiga üle 10 aasta. <ref name="Loomade elu"/>
Urson on [[soodsas seisundis]] liik. Ta ei kuulu looduskaitse alla.
== Viited ==
<references/>
{{Commons|Erethizon dorsatum}}
[[Kategooria:Närilised]]
| |||