Ruumiline planeerimine: erinevus redaktsioonide vahel

P
kribu
P (kribu)
[[Pilt:R Chocon 03chocon.jpg|thumb|Makett]]
'''Ruumiline planeerimine''' [[planeerimisseadus]]e tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid[[arengukava]]sid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.<ref>[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13203168 Planeerimisseadus]</ref>
 
Ruumilise planeerimise eripära on see, et seeta on avalik. [[Avalikustamine]] on kohustuslik, et tagada [[avalikkuse kaasamine|huvitatud isikute kaasamine]], õigeaegne teavitamine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Hästi läbiviidud planeering algab [[avalikustamise strateegia]] ja lähteülesande koostamisest. Sellele järgneb planeeringuala arengustrateegia väljatöötamine. Arengustrateegia alusel sõnastatakse planeeringuala arendamise [[visioon]]. Lähtuvalt arengustrateegiast ja visioonist koostatakse planeeringu seletuskiri ja kaardid või skeemid.
 
Planeeringualast tegevust [[Eesti]]s korraldas varem [[Keskkonnaministeeriumkeskkonnaministeerium]]. Nüüd korraldab seda [[Siseministeeriumsiseministeerium]], kuigi selle eest vastutab [[regionaalminister]].
 
== Planeeringu menetluse etapid ==
* algatamine
* algatamisest teatamine
* planeeringu sisuline koostamine ja lahendusvariandi või -variantide avalik tutvustamine
* planeeringu kooskõlastamine
* planeeringu vastuvõtmine
* planeeringu avalik väljapanek (selle kestvus sõltub planeeringu liigist) ja [[avalik arutelu]]
* järelevalve (kui see on vajalik planeerimisseaduses toodud juhtudel)
* planeeringu kehtestamine