Otepää piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kuupäev
Resümee puudub
4. rida:
Et hilisem piiskopilinnus ehitati muistse eestlaste [[linnus]]e peale, on varasem [[kultuurikiht]] säilinud vaid kohati. Leidude põhjal võib arvata, et linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi. Leide on ka I aastatuhande II poolest ([[ehtenõel]]ad, [[hoburaudsõlg|hoburaudsõled]], [[kirves]]) ja II aastatuhande algusest (ehted, [[mõõgatupp|mõõgatupe]] ots, [[amb|ammu]]- ja [[nool]]eotsad).
 
==Muinaslinnus==
Linnust mainiti esimest korda [[1116]]. aastal Vene [[leetopiss]]is, kui [[Novgorodi vürst]]i väed selle alla sõjaretke tegid.
 
[[13. sajand]]il oli [[Otepää]] nii vene kui ka [[Henriku Liivimaa kroonika]] andmetel Lõuna-Eesti üks keskusi, [[Ugandi]] üks kahest keskusest [[Tartu]] (Tarbatu) kõrval. Mõlemad kasutasid koha maakeelest tõlgitud nime: ''Medvežja golova'' ja ''Caput ursi''. Linnus ise koosnes tõenäoliselt kõrgemal [[astang]]ul olevast [[pealinnus]]est ja madalamal astangul asuvast [[eeslinnus]]est.
 
Linnuse nime algupära ei ole teada; on vaid oletatud, et linnamägi võis olla [[karu]] või karupea kujuline või kandis karu-tüvelist nime keegi linnuse või muistse Ugandi vanematest. Sakslased, muide, seda nime hilisematel sajanditel enam ei tõlkinud, kuni [[20. sajand]]ini käibis Muinas-Eesti nimekuju [[transkriptsioon]] ''Odenpäh''.
 
==Piiskopilinnus==
Piiskopilinnus[[Tartu piiskop]]i linnus valmis Otepääl esialgsel kujul aastal [[1225]],. misSee oli esimene kivikindlus Eestis. Samal aastal külastas [[Otepää]]d paavsti legaat (katoliku kirikupea volinik välisriigis) [[Modena Wilhelm]], kes märkis siin tugeva linnuse ja kahe kiriku olemasolu.<ref>[[Heino Mägi]]: "Otepää ajaloost 2010.aastal", ''[http://www.otepaa.ee/ot/290%20OT%20nr.%202.pdf Otepää Teataja]'', lk.8, 29. jaanuar 2010</ref>
 
Oletatavasti valmis esimesena kas linnuse ringmüür või peatorn. Linnuse üldkavatis järgis ilmselt varasema muinaseestlaste linnuse oma. Igal juhul ehitati kõigepealt välja üksnes ülemisel platool paiknev osa, mille jäänused on tõenäoliselt üks vanimaid Lõuna-Eesti [[telliskivi]]ehitisi. 13. sajandi lõpul ümbritseti [[ringmüür]]iga ka alumine platoo, mis sel moel kujunes jällegi eeslinnuseks. Veel hilisemal ajal poolitati eeslinnus vahemüüri ja torni abil. Linnus asus looduslikult väga hästi kaitstud kohas: pealinnus asus 40 meetri kõrgusel ümbritsevast maapinnast, eeslinnus sellest 20 meetrit madalamal.
[[1343]]. aasta [[Jüriöö ülestõus]]u ajal asus seal [[Tartu piiskop]]i vägede staap [[Johan Üxküll]]i juhatusel.
Seejärel kuulus linnus järgemööda mitmele [[vasall]]ile. Kõigepealt ehitati välja üksnes ülemisel platool paiknev osa, mille jäänused on tõenäoliselt üks vanimaid Lõuna-Eesti [[telliskivi]]ehitisi.
 
Üks omapärane moodustis on linnuse hoovil asuv suur lohk, mida paljud uurijad pidasid [[veetank]]iks - joogiveereservuaariks. Tegemist on Eesti keskaegses arhitektuuris unikaalse rajatisega: vaid Sangaste (Keeni) linnamäel on olemas midagi sarnast.
 
[[1343]]. aasta [[Jüriöö ülestõus]]u ajal asus seal [[Tartu piiskop]]i vägede staap [[Johan Üxküll]]i juhatusel. Seejärel kuulus linnus järgemööda mitmele [[vasall]]ile.
13. sajandi lõpul ümbritseti [[ringmüür]]iga ka alumine platoo, mis sel moel kujunes jällegi eeslinnuseks. Veel hilisemal ajal poolitati eeslinnus vahemüüri ja torni abil.
 
Otepää piiskopilinnuse hävitas ordu [[1396]] ja seda ei taastatud. Piirkonna majanduskeskus siirdus seejärel arvatavasti linnuse lähistelt kahe kilomeetri jagu kirdesse, hilisema Vana-Otepää mõisa paikkonda.
24. rida:
Otepää linnuse varemetest on selle varajase hävimise ja varemetesse jäämise tõttu leitud palju unikaalseid esemeid, millest silmapaistvaim on [[Otepää püss]], täpselt dateeritud Euroopa [[püss]]idest seni vanim.
 
Osa linnuse varemeid on [[20. sajandilsajand]]il välja kaevatud ja eksponeeritud. Praegune linnuse juurdepääsutee loodest, kihelkonnakiriku poolt, ei ole algne, vaid rajatud 19. sajandil. Algne tee suundus linnusesse (mäkke) selle kirdeküljest, kus asus tõenäoliselt ka väike [[alev]]. Selle asukohta tähistab kaasajal väike länguvajunud kivirist.
 
Otepää muinaslinnus (piiskopilinnus) ja selle läheduses asunud kihelkonnakirik andsid nime ka hilisemale alevile (praegusele linnale), mis tekkis 18.-19. sajandil linnusest kilomeetri jagu lääne poole tähtsasse teeristi. Algselt kandis alev Nuustaku nime.