Marinus I: erinevus redaktsioonide vahel

Marinus asus 12-aastaselt kiriku teenistusse, ja sai hariduse [[Lateraani palee]]s. [[Leo IV (paavst)|Leo IV]] [[ordinatsioon|ordineeris]] ta [[diakon|alamdiakoniks]] ja [[Nicolaus I]] [[862]] diakoniks. Ta osales [[Hadrianus860]] IIRooma saabunud [[Bütsants]]i delegatsiooni vastuvõtul. Nicolaus I saatis Marinuse [[869866]] [[legaat|legaadina]] [[Konstantinoopol]]isse ja [[Hadrianus II]] [[869]] [[IV Konstantinoopoli oikumeeniline kirikukogu|IV Konstantinoopoli oikumeenilisele kirikukogule]]. Ta sai hiljem[[880]] aasta paiku ülemdiakoniks ([[kardinal|kardinaldiakon]]).

[[Johannes VIII (paavst)|Johannes VIII]] määras Marinuse Caere piiskopiks ja varahoidjaks (''arcarius'') ning saatis [[880]] Itaalia kuninga [[Karl Paks]]u juurde, kellele paavst pakkus [[Frangi keiser|Frangi keisri]] krooni. Seejärel saatis paavst ta legaadina Konstantinoopolisse, kus [[Konstantinoopoli patriarh]] [[Photios I]] lasi ta 30 päevaks vangi panna. 882 saatis paavst Marinuse vastavate korraldustega Napoli piiskopi Athanasius II juurde, kes oli kuulutanud end hertsogiks.

Marinus I ei teavitanud keiser Karl Paksu oma saamisest paavstiks, kuid kui keiser saabus [[juuni]]s [[883]] [[Itaalia]]sse, tunnustas ta Marinust paavstina. Paavst ja keiser kohtusid [[20. juuni]]l 883 [[Nonantola]]s.