Võru Suurkannataja Ekaterina kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[pilt:Võru_Suurkannataja_Ekateriina_kirik.jpg
'''Võru Suurkannataja Ekaterina kirik''' (ka: Võru Aleksandria Püha Katariina kirik, Võru Jekateriina kirik) on [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]ule kuuluv [[kirik]] [[Võru]]s, mida kasutab Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku [[Võru Suurkannataja Ekaterina kogudus]]. Kiriku aadress on Lembitu 1.
==Arhitektuur==
Kirikul on lihtne [[ristkülikukujuline põhiplaan]]. Tal on toekas [[kirikutorn|läänetorn]]. Kõrgel [[tambur]]il asetseb [[kuppel|kupli]]taoline [[haritorn]]. [[kaaraken|Kaaraknad]] on [[Petiknišš]]ides. Stiililt on kirik enamasti [[
==Ajalugu==
Kiriku [[pühitsemine]] toimus [[6. november|6. novembril]] [[1804]] aastal Riia
▲Kirikul on lihtne [[ristkülikukujuline põhiplaan]]. Tal on toekas [[läänetorn]]. Kõrgel [[tambur]]il asetseb [[kuppel|kupli]]taoline [[haritorn]]. [[Petiknišš]]ides on [[kaaraken|kaaraknad]].
[[arhimandriit|arhimandriidi]] Benedikti poolt püha suurkannataja Ekaterina auks ja kannab tema nime.
Kiriku ülalpidamiseks andis riik talle [[1870]]. aastal [[Võrumõis]]a hooned, loomad, inventari ja 248 [[hektar|ha]] maad, seega ulatusid kiriku valduse piirid [[Mustjärv]]est [[Kirumpää linnus]]eni. Kirikul lubati ka [[Tamula järv|Tamula]] ja [[Vagula järv]]est kala püüda.
Kirikus on palju pühakujusid ja rikkalik [[ikonostaas]].
[[1922]]. aastal võõrandati riigi poolt suurem osa kiriku maast. Kirikule jäi vaid 72 [[hektar|ha]]. [[1944]] vähendati maavaldust 14 [[hektar]]ini, [[1949]]. võõrandati ka see maa koos sinna külvatud [[rukis|rukkiga]].
[[1933]]. aastal ehitas kogudus [[Võru surnuaed|Võru surnuaiale]] väikese kabeli.
[[1999]]. aasta septembris leidsid restaureerijad kiriku [[ristimuna]]st laeka, milles oli ülempreestri [[Joann Jelenin]]i [[17. juuni]]l [[1854]] kirjutatud kiri, kus ta annab ülevaate õigeusu levikust [[Võru maakond|Võru maakonnas]], tolleaegsetest kirikutegelastest ja Võru eluolust. Laekast leiti veel kolm ajalehte [[Severnaja Ptšela]] aastast [[1854]], [[Eesti rahva kalender]] 1954, [[Riia]]s [[1848]]. aastal trükitud [[aabits]], kolm [[Eesti keel|eestikeelset]] õigeusuteemalist trükist ja 22 vaskmünti. Dokumendid anti üle [[Võrumaa Muuseum]]ile.
==Vaimulikkond==
Esimene [[eestlased|eesti rahvusest]] vaimulik Võrus oli [[diakon]] [[Aleksei Allik]], kes teenis kirikus [[1880]]-[[1886]] ja ülendati ka [[preester|preestriks]]. Hiljem oli ta [[Saare maakond|Saare]] [[praost]].
[[1904]]-[[1931]] oli preestriks [[Joann Sepp]], kes ülendati ka ülempreestriks. [[1916]] asus kiriku teenistusse ka diakon [[Joann Randvere]], kes pühitseti preestriks [[1922]] ja teenis kuni [[1976]]. aastani. Eakat preestrit abistasid diakon [[Semeon Aim]] ja [[köster]] [[August Iva]]. [[1976]]. aastal tuli koguduse preestriks [[Iigumen Antoni Kasekült]], kelle algatusel toimus kirikus esimene remont - vahetati katus ja põrandad, hoone krohviti ja värviti nii seest kui väljast. 7 aastat kestnud remont oli suurte kulude tõttu kogudusele raske. [[18. november|18. novembrist]] [[1991]] on koguduse preestriks [[Rafael Hinrikus]].
== Välislingid ==
|