Erinevus lehekülje "Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Iseseisvatesse sotsialistidesse kuulusid sellised inimesed nagu [[Erich Joonas]], [[Jaan Piiskar]] jt. Eesti Iseseisva Sotsialistliku Partei Tartumaa komitee esimees oli [[Hans Heidemann]].
 
[[1920]] aasta novembris toimunud [[I Riigikogu]] valimistel sai Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 50119 häält ehk 10,6 protsenti, mis andis neile [[Riigikogu]]s 11 kohta. [[1920]]. aastal valiti (EISTP) esimeheks [[Hans Kruus]]. EISTP asus Kommunistliku Internatsionaali platvormile (toetas [[proletariaadi diktatuur]]i ideed) ja soovis ühineda illegaalse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Parteiga]]. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist [[Komintern]]i ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs. See õnnestuski [[1922]]. aasta aprillis, kui EISTP muutus EKP käsualuseks. Pärast viibimist Kominterni III kongressil [[Moskva]]s [[1921]]. aasta suvel ja tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus Hans Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja Riigikogust ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele.
 
EISTP asus [[Komintern|Kommunistliku Internatsionaali]] platvormile (toetas [[proletariaadi diktatuur]]i ideed) ja soovis ühineda illegaalse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Parteiga]]. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist [[Komintern]]i ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs.
[[1922]] aastal Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei lõhenes, kuna partei vasak tiib tahtis [[Komintern]]iga ühineda, lahkus partei parem tiib ja asutas Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei.
 
[[1923]] aasta maikuus toimunud [[III Riigikogu]] valimistel sai Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 21704 häält, ehk 4,7 protsenti hääletest ja 5 kohta [[Riigikogu]]s.
Juhtpostiooni haaramine õnnestus [[1922]]. aasta aprillis, kui EISTP muutus EKP käsualuseks. Pärast viibimist Kominterni III kongressil [[Moskva]]s [[1921]]. aasta suvel ja tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus Hans Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja Riigikogust ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele.
 
[[1922]]. aastal Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei lõhenes, kuna partei vasak tiib tahtis [[Komintern]]iga ühineda, lahkus partei parem tiib ja asutas Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei.
 
[[1923]]. aasta maikuus toimunud [[III Riigikogu]] valimistel sai Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 21704 häält, ehk 4,7 protsenti hääletest ja 5 kohta [[Riigikogu]]s.
 
[[1925]]. aasta aprillis ühinesid [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Sotsiaaldemokraadid]] ja Iseseisvad sotsialistid ja sellest sündis [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]].
70 441

muudatust