Afaasia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
5. rida:
Afaasiast räägitakse juhul, kui enne selle tekkimist oli kõne omandatud. Kui kõnetegevuse üks või teine aspekt on häiritud ainult osaliselt, siis räägitakse selle aspekti puhul sageli afaasia asemel [[düsfaasia]]st. Samuti eeldatakse, et kõneks vajalikud [[lihas]]ed ja neid [[innervatsioon|innerveerivad]] [[närv]]id on [[intaktsus|intaktsed]] (vastasel korral räägitakse afaasia või düsfaasia asemel [[düsartria]]st). Afaasiast erineb ka kaasasündinud lugemisvõime häire [[düsleksia]].
 
Afaasiaga koos võivad esineda [[apraksia]] (võimetus keerukidkeerukaid liigutusi sooritada) ja [[agnoosia]] (võimetus väljendite tähendust mõista). Raske on ära tunda, kas konkreetne häire on ainult kõnetegevuse häire.
 
Afaatiku intellekt, mõtlemine ja tundeelu võivad (aga ei pruugi) olla täiesti kahjustamata, kuigi afaasia jätab mulje intellektihäirest.