Erinevus lehekülje "Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Kolmanda osakonna eellased olid Siseministeeriumi üldpolitseilised allüksused ja järglane oli [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang|Politseidepartmangu]] 3. Asjaajamise Eriosakond ([[1881]]–[[1898]]) ja [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang|Politseidepartmangu Eriosakond]] ([[1898]]– ) (''Особый отдел Департамента государственной полиции в составе Министерства внутренних дел'') [[1881]]–[[1883]] Territoriaalorganid ''отделения по охране общественной безопасности и порядка'', kõnekeeles "ohranka".
 
[[1883]] nimetati ümber Riigipolitsei Departemangust (''Департамента государственной полиции'') lihtsalt Siseministeeriumi koosseisus olevaks Politseidepartemanguks (''Департамент полиции составе Министерства внутренних дел''''.
 
[[3. juuli]]l [[1826]]. aastal keiser [[Nikolai I]] poolt kinnitatud Kolmanda osakonna põhimääruse kohaselt, kuulusid osakonna pädevusse järgmised ülesanded:
Pärast Aleksander II vastu suunatud atentaadikatset 5. veebruaril moodustati [[12. veebruar]]il [[1880]] Kõrgem Korraldav Komitee (''Верховная распорядительная комиссия''), millele allutati ka seni piiramatuid volitusi omanud Kolmas osakond. Sama aasta [[6. august]]il 1880 Kolmas osakond likvideeriti ja selle juures tegutsenud sandarmikorpus allutati [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang|Siseministeeriumi Politseidepartemang]]ule.
 
==Juhid ja organisatsioon==
==Struktuur==
*[[1826]]–[[1844]] [[krahv]] [[Alexander von Benckendorff]] (1783–1844)
*[[1844]]–[[1856]] krahv [[Aleksei Fjodorovitš Orlov]] (1787–1862)
*[[1856]]–[[1866]] [[vürst]] [[Vassili Andrejevitš Dolgorukov]] (1803–1868)
*[[1866]]–[[1874]] krahv [[Pjotr Andrejevitš Šuvalov]] (1827–1889)
*[[1874]]–[[1876]] [[Aleksandr Lvovitš Potapov]] (1818–1886)
*[[1876]]–[[1878]] [[Nikolai Vladimirovitš Mezentsov]] (1827–1878)
*[[1878]]–[[1880]] [[Alexander Drenteln]] (1820–1888)
 
Kolmas osakond oli jagatud esialgu neljaks, hiljem viieks allüksuseks. Allüksused kandsid '''ekspeditsiooni''' (''экспедиция'') nime ja nende vastutusalad jagunesid nii:
*[[Suzdali klooster|Suzdali kloostri]] vangla ([[Suzdal]])
*[[Solovetsi klooster|Solovetsi kloostri]] vangla ([[Solovetsi saared|Solovetsi saartel]])
*[[OrloviOrjoli sunnitöövangla]] ([[Orjol]])
 
Valitseva režiimi poliitilisi oponente hoiti vangistuses Schlüsselburgi kindluses ning Sankt Peterburgis asunud [[Schwarzgoldi maja]]s ja Peeter-Pauli kindluse ühes osas.
 
Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakonna allüksused olid tsaariimpeeriumi rahutumates ja suuremat tähtsust omavates piirkondades nagu [[Peterburi]], [[Moskva]], [[Poola kuningriik]]. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud revolutsioonilise või riigivastase tegevusega nende hulka ei ei kuulunud ning Kolmanda Osakonna alalist esindust neis ei olnud.
{{algus}}
 
{{eelnev-järgnev|eelnev=Venemaa Keisririigi Politseiministeeriumi ministri Erikantselei|nimi=Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond|aeg=1826-1880|järgnev=[[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang]]u Salajane osakond}}
==Osakonna juhid==
{{lõpp}}
 
*[[1826]]–[[1844]] [[krahv]] [[Alexander von Benckendorff]] (1783–1844)
*[[1844]]–[[1856]] krahv [[Aleksei Fjodorovitš Orlov]] (1787–1862)
*[[1856]]–[[1866]] [[vürst]] [[Vassili Andrejevitš Dolgorukov]] (1803–1868)
*[[1866]]–[[1874]] krahv [[Pjotr Andrejevitš Šuvalov]] (1827–1889)
*[[1874]]–[[1876]] [[Aleksandr Lvovitš Potapov]] (1818–1886)
*[[1876]]–[[1878]] [[Nikolai Vladimirovitš Mezentsov]] (1827–1878)
*[[1878]]–[[1880]] [[Alexander Drenteln]] (1820–1888)
 
==Välislingid==
70 921

muudatust