Ohtu mõis: erinevus redaktsioonide vahel
1. var |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 7. veebruar 2010, kell 18:34
Ohtu mõis (Ocht) on Harju maakonnas Keila vallas Ohtu külas asuv rüütlimõis. Ohtu mõis on eesti hilisbarokse mõisaarhidektuuri parimaid näiteid. Eriliselt hinnatakse mõisa uhke dekooriga pottahjud, mis on kantud ka Euroopas ilmunud kunstikataloogidesse.
Ajalugu
Mõis rajati 17. sajandi algul. Oma nime on see saanud Ohtu vabatalu järgi (1534:Ochter). Rootsi võimu ajal läänistati mõis Nils Jönsson Krämerile.
Tänast mõisahoonet hakati ehitama 1760-ndatel aastatel, ametlikult sai mõisa omanikuks C.H. von Kursell 1775. aastal.
Viimane ametlikult kinnitatud Ohtu mõisnik oli Gottlieb von Meyendorff, kes lahkus oma perega Eestist 1918. aastal ja suri Dresdenis 1923. aastal.
1920. aasta 3. novembril kolis Ohtu mõisa kool, mis enne oli tegutsenud Kuusiku talus.
Saksa okupatsiooni ajal asus mõisas lühikest aega haigla.
Mõisas tegutses kool kuni 1971 aastani (mõningatel andmetel ka 1973. aastani).
1990-ndateks oli mõis küllaltki lagunenud. Kuigi vahepeal sai mõis uue katuse, oli see kahjuks vaskplekist ja seetõttu langes metallivaraset ohvriks. Seega jätkus vihmavee hävitav mõju.
Tänapäev
2000-nate esimesel poolel läks mõisakompleks eraomandisse. Seejärel on peahoone väljast ja osaliselt ka seest restaureeritud. Avalikkusele on mõis avatud - teostatakse nii kulinaarseid ettevõtmisi kui ka kultuurilisi.
2009 aasta suvel leidis mõis ja mõisapark kasutust omalaadse teatrietenduse toimumiskohana - mängitud tükk "Aiapidu" koosnes kahest osast, mis mängiti samaaegselt mõisa majas ja aias. Publik sai korraga aga jälgida vaid poolt tegevsest, sest erivalt näitlejatest kes esinesi nii majas kui aias, oli publik paikne. Seega oli publikule ette nähtud tulla etendust vaatama kahel õhtul, saades kummalgi korral ülevaate poolest etenusest.