Vasad: erinevus redaktsioonide vahel

 

Zygmunt III poegade Władysław IV ja Jan II Kazimierzi ajal algas Poola allakäik. Sõjad [[Türgi]], [[Venemaa]] ja [[Rootsi]]ga nõrgestasid riiki. [[1652]] seati Poola [[Seim]]is sisse ''[[liberum veto]]'', mille kohaselt Seim sai otsuseid teha ainult ühehäälselt, nii et {{kas|faktiliselt muutus otsuste tegemine võimatuks}}. [[1657]] anti [[Preisimaa]]le [[suveräänsus]]. [[Andrussovo vaherahu]]ga [[1667]] pidi Poola Venemaale loovutama ulatuslikke alasid. Venemaale läksid [[Smolensk]]i ja [[Kiiev]]i linn ning [[Ukraina]] kuni [[Dnepr]]ini. Juba aastal [[1668]], pärast Jan Kazimierzi loobumist troonist asus Poola troonile [[Michał Korybut Wiśniowiecki]], kes ei olnud Vasa, kuigi ka Rootsi troonist loobunud [[Kristiina]], kes oli nüüd katoliiklane, plaanis mõnda aega oma kandidatuuri ülesseadmist Poola kuninga valimistel. Viimane meessoost Vasa, Poola kuningas Jan II Kazimierz suri [[1672]]. aastal [[Pariis]]is.

 

==Vaata ka==