Kihtsilikaadid: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kihtsilikaadid''' ([[inglise keel|inglise]] ''phyllosilicates, sheet silicates'') on kihilise struktuuriga [[Silikaadid (mineraloogia)|silikaatsed]] [[mineraal]]id.

 

 

Tetraeedriline kiht koosneb kahest [[hapnik]]u [[ioon]]ide O^2– tasandist, mille vahel on katioonid Si⁴⁺ või Al³⁺. Hapnikuioonid on moodustunud tetraeedri tippudes. Oktaeedrilised kihid koosnevad kahest [[hüdroksüülioon]]ide tasandist OH^–, mille vahel on enamasti katioonid Fe²⁺ või Mg²⁺, aga vahel ka Fe³⁺ või Mg³⁺. Katioonid oktaeedrilistes kihtides on koordineeritud kuue aniooni poolt, mis asuvad oktaeedri tippudes. Kui katioonid on [[Valents|kahevalentsed]], on kõik katioonidele mõeldud positsioonid hõivatud, kui aga katioonid on kolmevalentsed, saab [[Elektrilaeng|laengu]] tasakaalustamiseks olla hõivatud vaid kaks kolmandikku võimalikest positsioonidest. Esimesel juhul nimetatakse oktaeedrilist kihti '''trioktaeedriliseks''', teisel juhul aga '''dioktaeedriliseks'''.

Tetraeedrilised kihid on seotud oktaeedrilise kihiga ühise O^2–/OH^– kihi läbi. Kui moodustub struktuur, kus on koos üks tetraeedriline ja üks oktaeedriline kiht, on tekkinud ühendkihis kolm anioonidest moodustunud tasandit ning nende vahel kaks katioonidest moodustunud tasandit. Sellist kihtsilikaadi ehitust nimetatakse TO-struktuuriks. Üksteisele järgnevad TO-struktuuriga kihid (TO–TO) on seotud nõrkade [[Van der Waalsi side]]metega. TO-struktuuriga mineraalid on näiteks [[kaoliniit]] ja [[talk]], neist esimene on dioktaeedriline ning teine trioktaeedriline.

 

 

TO-struktuuriga kihtsilikaate nimetatakse ka '''1:1''' ning TOT-struktuuriga kihtsilikaate '''2:1 kihtsilikaatideks'''.