Lään: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
''See artikkel räägib ajaloolisest maaõiguslikust mõistest; Rootsi ja Soome haldusüksuste kohta vaata artiklit [[Lään (haldusüksus)]]
----
'''Lään''' ehk [['''feood]]''' on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud [[kinnisvara]].
 
Lääni mõiste sai alguse saksa [[õigusruum]]is. Hiljem levis lään kogu [[keskaeg]]ses õigusruumis kasutatava maaõigusliku mõistena. Esialgu nimetati lääni [[benefiits]]iks: tähtajaliseks kasutamiseks [[vasall]]ile antud maa või muu vara. [[10. sajand|10.]]–[[12. sajand]]il muutusid läänid päritavateks. [[13. sajand]]il kujunes välja [[lääniõigus]]. Lääniõiguse seaduslikud alused on kirja pandus [[Saksi peegel|Saksi peeglis]] ([[saksa keel]]es ''Sachsenspiegel'') aastal [[1227]]. Saksi peegel kehtis keskajal Põhja-[[Saksamaa]]l, [[Eesti]]s kuni [[Liivimaa õiguspeegel|Liivimaa õiguspeegli]] kehtestamiseni [[1337]].
11. rida:
Eestis läänistati linnadest [[Haapsalu]], [[Narva]], [[Paide]] ja [[Viljandi]].
 
Saksamaal kehtis läänisüsteem [[15. sajand]]i lõpuni. Eestis kadus läänisüsteem tunduvalt hiljem. Alles aastal [[1783]] muudeti läänid [[VeneVenemaa keiser|VeneVenemaa keisri]] [[ukaas]]iga [[allood]]ideks.
 
[[de:Lehnswesen]]